Kas tunnete, et tänu arvutile on jäänud käsitsi kirjutamist väheseks, enam ei viitsi fotosid lasta teha jne. Kõik elumälestused ja materjal on digitaliseeritud ning tegelikult viitsitakse oh kui vähe neid faile avada.
Alles hiljuti rääkis sõbranna oma lugu kuidas ta nooremana võttis kaenla alla fotoalbumi välisreisi mälestustega ja läks ämma ning äia juurde külla. Siis sai koos arutatud ja imetletud välismaad.
Sageli lapatigi seltskonnas fotoalbumeid. Mulle tundus, et vahel oli see isegi tüütu, sest ühele võisid mälestused olulised olla, aga teisele ei öelnud need midagi.
Läsnal meisterdasimegi märkmiku, kuhu konkreetselt tuleb talletada midagi, mida hiljem tore vaadata. Võtsime ette pika protsessi, sest klapiga märkmiku tegemine nõuab rohkem tööd. Tegime taas Belgia köidet, mis oli peaaegu kõigil ununenud ning paigaldasime magnetkinnise, mis klapiosa kõvasti kinni hoiab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar