Teadagi on kõige raskem teha kingitust meesterahvale, sest ei tea mis talle meeldib ja vanemale inimesele, sest tal on kõik olemas.
Suurepärasele ideele tuli aga Brita, kes jumaldab oma vanaema tehtud toitusid. Ja ka vanaisa söökisid, sest ka tema on aastate jooksul päris põnevaid retsepte välja mõelnud.
Mõned söögid jäävad meile eluks ajaks meelde, olgu need head või halvad. Samuti tekib seos inimesega, kes seda valmistas. Näiteks minu lapsepõlvesõbranna Kirsti ema tegi alati ta sünnipäevaks kirsitarretist vahukoorega. See oli nagu kindel taks, et seda sai peol süüa. See oli nii hea, sest seda sai nii harva - minu ema eriti magustoitusid ei teinud ja ei tee siiamaani. Neid mälestusi on veelgi...
Nii tahtis Brita, et vanaema-vanaisa köögis valmistatud retseptid ei läheks kaotsi, kui neid siin ilmas enam pole. Ta lasi köita imearmsa retseptiraamatu, mille esilehel on väga südamlik pühendus sees.
Praegu on see raamat veel tühi. Kuid tulevikus on see täis kirjutatud koduseid retsepte, jutte ja ka pilte.
Siis tekib aeg, kus vanavanematele kingitud retseptiraamat tuleb kingitusena tagasi lapselapsele. Kas pole armas?
Viimasel lehel on Gerge Bernard Shaw poolt öeldud väga tabav tsitaat: Pole suuremat armastust kui armastust toidu vastu.
Ja nii see on, sest toit erutab kõiki.
Väga hea idee! Olen isegi vanaema ja on mõned küpsetiste, hoidiste retseptid,mis on alati heakskiidu saanud ja on ,,meie pere’’ maitsega.
VastaKustuta