Kui ma eelmine suvi sain maha projektiga (vaata siit), kus katsin vana tugitooli lippidest ja lappidest kokku õmmeldud kattega, siis mõtlesin, et aitab küll! Jube töö, ei istu mulle sellised asjad, kus peab õmblema ja kombineerima! Minu poolest las see teine tugitool kopitagu saunas ära.
Nagu öeldakse ära söö suppi kuumalt. Las jahtub. Nii ka selle tugitooliprojektiga. Hakkasime vaikselt sauna lammutama ja vaatsin seda tugitooli, et mida siis sellega ette võtta. Ära ei raatsinud taaskord visata, sest see on nii laheda kujuga ja ülimugav.
Nii sai see taritud magamistuppa, kus see jube koledana seisis kolm kuud. Siis ikka veel ei tulnud seda tõuget peale, et peaks hakkama uut katet peale õmblema.
Kui ükspäev kukkusid kapist eelmisest tugitoolist järelejäänud lapidetailid maha, siis mõtlesin, et aitab küll! Tasapisi õmmeldes saab ju kunagi valmis.
Ja saigi. Aega võttis, kuid emotsioon on sama - enam ei taha sellist tööd teha :) Mõnda aega...
Super ilus! Mul ka ootamas üks õnnetu tugitool, näis, kas saan julguse kokku võetud. Aga sina oled super tubli!
VastaKustutaAitäh! :)
KustutaLihtsalt fantastilised toolid! Kadestan!
VastaKustutaÜliägedad! Nii mõnusad värvid ja vahvalt pontsakad - lausa kutsuvad istuma!
VastaKustutaNii-niii ilusad! Väga tubli töö!
VastaKustutaVäga mahukas ja täpsust nõudev ettevõtmine. Ilus tulemus. Mul kulus ühe veneaegse tumba ümbertegemisks ideest teostuseni 5 aastat. Lõpuks oli juba lapselaps nii suur, et lõpetas katte klammerdamise.;)
VastaKustuta