Külmad ilmad, soojad mütsid

Sooja talvega on juba nii ära harjutud, et raske uskuda kuulujutte, mis lubab 32-kraadist külma. Jube!

Mäletan, kuidas eelmine aasta läks korraga hirmus külmaks. Tegime koertega väljasõidu mere äärde ja 20- kraadine külm tundus lausa väljakannatamatu. Nädal aega hiljem langes temperatuur -30 kraadini ja ilm püsis ikka tükk aega krõbekülm.

Nüüd see siis jälle käes, muidugi nii jahedat ei luba. Mõningatel päevadel on kohati külmem, kuid mitte Lääne-Virus. Eks see ole looduse loomulik käik ja sellega peab leppima. Ja tegelikult on ilm aknast välja vaadates isegi ilus - taevas on kirgassinine ja päike ajab silmad kissitama.

Egas midagi, selline ilm annab suurepärase võimaluse kanda mõnusalt sooje kudumeid - kindaid, salle, kampsuneid, sokke...  Igapäev kasvõi erinevaid mütse!

Külmade eel sai mõned ühe sama palmikumustriga mütsid kootud. Hea, et endale ka üks müts jäi. Ema noomiski, et ise oskab kududa aga tagavaramütsi pole. Peaks siis vardad välja otsima või mis?

Küünalde valmistamine

Täna võtsin end kokku, et ära kasutada jõuludest järelejäänud küünlajuppe. Olin osad küünlad juba jogurtitopsikusse sulatanud, osad jupid vedelesid eraldi. Tahtsin ära proovida küünalde valamise.

Õpetusi ja ilusaid pilte on internetis tohutult, kuid leian, et ilus küünal valmib siiski kogemuste najal. Kuidas valminud küünlad põlevad ja kui kaua vastu peavad, selgub hiljem. Kuid olen kindel, et järgmine kord olen targem ega mässa nii palju.

Ükspäev kogusin oma mägimännilt käbid valmis. Tahtsin neid kuidagi küünla sisse kombineerida. Kõik isegi õnnestus, kuid selgus, et käbisid ei jäänud piisavalt näha. Kindlasti polnud vorm just see õige. Pean seda veel kusagilt uurima, kuidas taimeosasid valada vahasse nii, et need paistma jääksid.

Teine variant, mida järgi proovisin oli koos jääkuubikutega vaha valamine. Ilmselt oli jääd liiga vähe, sest küünal ei jäänud piisavalt õhuline. Aga sellegipoolest tuli see huvitav.

Ilusad klaasid on Air Wick´i lõhnaküünaldel, mida olen kõik alles hoidnud. Ülejäänud vaha saigi lihtsalt klaasidesse valatud.


Tahiga ma ei näinud nii palju vaeva kui mõnedes õpetustes oli. Mina kinnitasin vaha tahenemiseni tahi kahvli vahele. See süsteem töötas väga hästi.

Mõnigaid nippe küünalde valmistamisel:
Sulata küünlajäägid või uus vaha veevannil (plekknõu keeva veega potti) temperatuurini 80 kraadi (sojavaha 65 kraadi). Ära kasuta sulatamiseks mikrolaineahju ega praeahju. Vala nii palju vaha vormi kui kõrget küünalt soovid. Liiga kitsas või õhuke klaas võib küünla põlemisel puruneda, seega eelista morsi või viskiklaase. Et küünal lahedalt vormist välja tuleks, võiks seda eelnevalt õlitada.

Satsid... satsid... satsisallid

Nutsakas, motšalka (v.k nuustik) ja palju teisi sõnu on kasutusel satsisalli kohta. Kuigi Eestit on tabanud tõeline sallibuum ja kohati tundub, et kõik kohad on neid täis, on nad siiski armsad. Ka lõngavabrikud töötavad täistuuril, tootes üha ilusamaid, edevamaid, huvitavamaid ja laiendatud värvigammaga lõngasid. Aga ka üha kvaliteetsemaid - müügile on tulnud ka kallimad lõngad, mis sisaldavad kunstkiu kõrval naturaalset meriinovilla.

Salli tegemine on köömes. Seda ütlevad kõik, kes korra ühe salliga maha saanud. Ja need, kes kudumispisikuga nakatunud, need koovad kindlasti rohkem kui ühe salli.

Nagu öeldakse, valmib sall paari tunni jookul (kiirematel vähema ajaga), leidis see kinnitust reede õhtul toimunud töötoas. Sille kudus lapsukesele salli valmis, kuid tundus, et see jäi liiga lai. Hetkega sai üles tõmmatud ja uuele ringile mindud.



Midagi pole teha, sall on ilus kaelas ja erinevate sallidega saab iga päev oma garderoobi eriliseks teha.

Traadiga heegeldamine

Olen korduvalt vaadanud ehteid, mis on traadist heegeldatud, olgu need käevõrud, kõrvarõngad või ripatsid. Mulle nad meeldivad ja soov neid ise proovida teha on olnud juba mõnda aega. Ka erinevat traati ehete valmistamiseks ostsin möödunud aasta kevadel Helmehaldjast. Osad traadid erinesid sellest mida ette kujutasin ja nii need vedelesid traadikarbis. Ootasid oma päeva.

Eile raamatukogus hakkas uute raamatute riiulil silma Eveli Kauri raamat „Käsitöö päevik“. Olen seda raamatut varem ka sirvinud raamatupoes, kuid hinna tõttu pole seda soetanud. Nüüd oli hea võimalus seda laenutada ja süveneda autori blogi parimatesse paladesse.

Palju ilusat käsitööd ja väga südamlikud kirjutised  - nii võib iseloomustada seda raamatut. Peatükis „Traadist ehted“ õpetatakse väga üksikasjalikult traadiga heegeldamist. Otsisin üles ühe oma pehme musta traadi ja haarasin täiesti suvalise jämedama heegelnõela. Ripatsi heegeldasin raamatus näidatud mustri järgi, kuid kuna detail tuli suur, siis kõrvarõngaste heegeldamisel kombineerisin juba ise sammaste ja kinnissilmustega. Hiljem põimisin pärlid traadiga ehete peale.

Komplekt jäi ilus ja õhuline. Ostan kindlasti ka peenemat traati ja proovin ka koos helmestega heegeldamist.

Õpime satsisalli kuduma

Nii ilus ja nii lihtne!


Kuidas aga ise kududa endale satsisall? Ja seda ühe õhtuga! Kus otsast alustada?

Reedel, 27. jaanuaril kella 17.30-19.30 õpetan algajatele oma töötoas Rakvere Karja 35:

- Silmade loomist
- Läbikudumist
- Kahe toki omavahelist ühendamist
- Lõpetamist
- Viimistlemist

Materjal:
- Vardad suurusega 3-3,5
- Lõng (50 gr – 2 tokki; 100 gr – 1 tokk)

Satsisalli lõngu on saadaval igasuguseid: metallniidiga, sätendavaid, suurema ja väiksema võrguauguga, väikeste tupsukestega ääres, läikivat, mitmevärvilist – kõik sobivad. Neid on Rakveres võimalik soetada Põhjakeskusest kauplusest Mirelle Käsitöö ja Tsentrumist kauplusest TP Kangas.

Salli tegemine on lihtne ega vaja erilist kudumisoskust.

Osavõtutasu 2 eurot.

Lisainfo ja registreerimine leekpea@hotmail.com või helistades 5201108.

Pitsi- ja pakutrükk

Neljapäeval õnnestus pääseda Rakvere Loovuskeskuse taaskasutuse tasuta õpituppa, kus seekord õpetati pitsi- ja pakutrükki.

Koolituse läbiviija Jule Käen-Torm tutvustas mustrite erinevaid võimalusi kangale trükkimisel. Et üheks teemaks oli pakutrükk, siis kohapeal sai igaüks valmistada trükipaku. Seda sai teha kartulist, kuid oli ka võimalus teha korgist. Kõik läksid lihtsama vastupanu teed ja kasutasid esimest varianti.

Seejärel katsetati erinevate värvitoonidega trükipakuga trükkimist.

Ise olin nii ametis meisterdamisega, et eriti ei jõudnud jälgida kuidas teistel läks. Ühel hetkel hakkasid kõik usinasti kaasavõetud rõivaid kotist välja võtma ning katsetama erinevate valikus olnud pitsidega.

Koolitusel oli välja pandud ka ehtsaid trükipakke - peenelt välja voolitud mustriga, mis Jule tõi kunagi Indiast.

Nende abil sai väga kenasid mustreid kombineerida.

Tubli töö tulemusel valmis rida ilusaid töid, kus kasutati ära nii pitsi, trükipakke, kuid ka puulehti. Uue ilme said paljud kasutatud ja ühevärvilised särgid, seelikud, poekotid, laualinad jne.

Ütlen ausalt, et minul pitsiga trükkimine eriti ei õnnestunud. Selleks on vaja rohkem aega ja katsetamist, et pitsimuster korralikult ja puhtalt kangale jääks. Seevastu pakkus koolitaja abilisena kohal olnud Sirje katsetamist spreivärviga. Kuna pluusest eriti kahju polnud, siis mõtlesin, et tuleb mis tuleb!

Hiljem lisasin särgile tekstiilivärviga veel mõned lehed ja südamekesed ning õmblesin kaunistuseks sinna-tänna mõned nööbid. Jäi väheke teistsugune!
Lõbus oli ja ka kogemusi sai. Nüüd jääb endal vaid veel katsetada ja korralikult ning rahulikult trükipakke lõikuda.

Erinevaid katsetusi saab vaadata ka Facebookist:
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.154373641307351.38226.119352651476117&type=3

Töötuba: lilledest sall

Reedeõhtuse taaskasutuse töötoa teemaks oli villasest kangast lillesalli valmistamine. Lihtne ja ilus töö!
Alguses võtsin naised hoogu ja kogusid mõtteid ning siis läks tegemiseks. Kangast lõigati hunnikute viisi lilleõisi. Materjalidega mängides oli võimalik kas üleni villaseid salle teha või võtta mängu voodrisiid ja lisada seeläbi lillelehtede vahele õhulisust.