Nii kõlas imeline koolitus, mis sai laupäeval MTÜ Haljala Kultuuriseltsi poolt teoks Karepa rannas.
Ma pole varem viltimisega kokku puutunud, seega olin täielik algaja. Kõik oli nii huvitav.
Päev algas märgviltimisega. See on omaette tehnika, kus kiht-kihilt tuli laotada villa. Koolitaja palus, et me tekitaksime erinevate villavärvidega kontraste. Peale vanutamist on hästi näha kuidas kujuneb mustrimäng.
Märgviltimine tähendabki seda, et hiljem kuuma vee ja seebiga surutakse villa kihid kokku. Villasoomused nakkuvad ja tekib eelvilt.
Vahepeal ei saanud eelvildist pilti teha, sest kõik olid nii hoos ja kõigil olid käed märjad.
Et eelvilt seebiseks ei jääks tuli proovitükk mitmest veest läbi loputada ning kuivama jätta.
Juhendaja vaatas tööd üle ning jagas nõuandeid, mis vigu võiks tulevikus vältida.
Kõige raskem ja aeganõudvam töö oli vanutamine. Vanutamise juures pannakse eelvilt puuvillase kanga ja mullikile vahele. Taas tuleb kuuma vee ja seebiga töö märjaks kasta, seejärel puukaika abil rulli keerata ja siis hakata küll ühtepidi ning seejärel teistpidi rullima. Valmis töö pidi jääma sile ega ei tohtinud enam venida.
Mina koos lapsega jõudsin valmis teha neli märgviltimise tehnikas toorikut. Minu enda esimene töö läks veits aia taha:), jäi teine pisut auklik.
Päeva teine pool kulus kuivviltimisele. Et see tehnika on väga mõnus, olid osad ka sellega juba eelnevalt kokku puutunud.
Koolitaja tutvustas kuivviltimise tööriistu, abivahendeid, tehnikaid ja nippe, kuidas teha ilusaid esemeid.
Kõik asusid usinasti kuivviltimist tegema. Hakkasin ka vaikselt nikerdama oma valmis tehtud vildile mingeid kujundeid. Et villa värvivalik ei olnud eriti lai, siis proovisin kollasest värvist mingeid kujundeid looma hakata.
Nii tulidki esimesed sidrunid, siis lehed ja siis oksad.
Lõpuks alusvillale tehtud sidrunipuuoks. Supermõnus oli viltida. Hiljem tuleb ilmselt sellest meisterdada mingi kott.
Aitäh MTÜ Haljala Kultuuriseltsile nii hea päeva eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar