Üritus läbi

Nonii, selleks korraks on esimene Rakvere vanalinna festival Wahva Wana läbi. Kes viitsis sai nende kahe päeva jooksul mõnusalt aega veeta, külastada hoovisid, käia kirbuturul, maitsta pisikestes ürituse raames avatud kohvikutes teed ja kooki. Kuulata head muusikat, vaadata ja teha kunsti.

Ka minu ülessanne on selleks korraks täidetud. Tekstiilitrüki vastu oli suur huvi, aga nagu alati ei julgenud paljud lihtsalt käsi külge lüüa ja seisid minu juhendatavas vabaõhutöötoas ning jälgisid toimuvat.

Tublimad hakkasid kohe meisterdama,vaatasid materjalivaru üle, tegid paar proovitõmmist ja siis võeti õige tükk kangast ette.

Igatahes nii mõnedki linikud said valmis. Kes nõu võttis kuulda, see haaras kodus rõivatüki kaasa. Koos sai proovitud populaarset hiina kapsa trükki.

Ma arvan, et sellest valmis küll üks väga kena särk, mida jõuab suve lõpus veel kanda.

Ise vaatasin ja juhendasin kogu üritust, kuid siis arvasin, et teeks ka siis miskit.

Et üks härra tuli ja ostis konkreetselt mult ära kaks näidiseks valmistatud pearätti (rätte näed siit) oma poisi ja tüdruku jaoks, siis ei jäänudki mul eriti mõtlemisruumi - oli vaja uus pearätt teha.

Lihtne...

Tegelikult on sellised meisterdamised lahedad, aga Rakveres toimub neid nii vähe!

Boheeminurgake

Suvest tuleb võtta viimast ja võimalikult palju aega veeta õues. Tuleb ju patareisid laadida.

Istumispaik peab aga olema kutsuv - et kohe tahad seal olla ja lõõgastuda.

Minu kallist õetütart Erikat on ka kunstiandega õnnistatud. Kuna külas käib ka suitsetajast sõpru, siis sisustas ta oma rõdunurgakese sedasi, et saab mõnusalt patjadel oleskleda ja niisama aega veeta :)

Hämaratel õhtudel annab valgust isetehtud küünlaalused.

Vapustav!

Värskem ilme

Ega laste käes lähevadki esemed mustaks. See on nagu asjade loomulik käik.

Aastaid tagasi tegin laste tuppa lillat värvi voodikatted ja sama kangaga katsin ka kontoritoolid. Üks tool leidis koha juba koluhunnikus, teine teenib veel nooremat last. Aga oh, kui jubedaks muutus kate.

Suvi, lilled, päike - seda rõõmsameelsust võib ju kanga näol ka lapsetuppa edasi kanda.

Kõige tüütum ongi vana katte maha võtmine.

Ilus, puhtam ja rõõmsam ilme...

Pesulõksud laiali?

Kas teil on pesulõksud laiali või kukuvad pidevalt nöörilt?

Teid aitab praktiline pesulõksu kott hinnaga 0 eurot.

Pesulõksu kotiks vaja ainult väikese tüdruku kleidikest. Õmblusmasinaga alumine osa kokku vuristada ja ongi valmis:)

Katsetused aiasaadustega

5.augustil algusega kell 17 toimub Multi Margeri maja hoovis, Rakvere Pikk 26, vabaõhutöötuba, kus erinevate köögi- ja puuviljade abil saab tekstiilivärviga kangast kaunistada. Töötuppa on oodatud kõik – naised, mehed, lapsed. Igal ühel on võimalus endale teha vahva pearätt või harjutada niisama kätt.

Alternatiivina traditsioonilistele kõrg- ja sügavtrükitehnikatele on tekstiilitrükk aiasaadustega kõigile kättesaadav. Loodusliku materjalina pakub see vaheldust meid üha enam ümbritsevatele digitaalsetele kujutistele. Aiasaadused, mis on meie toidulaual olulisel kohal, pakub lisaks söögitegemisele rikkalike võimalusi kunstiliseks väljenduseks. Erinevate köögivilja- ja puuviljadega trükkimist kasutatakse kodukujunduses, moekunstis ja disainis, võib kujundada nii rõivaid, kodutekstiile kui ka tapeeti. Töötoas uurime eelkõige neid võimalusi, kuidas teha tekstiilitrükki, mis vahendeid selleks vaja läheb.

Töötuba on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, kuid tegevust saavad ka lapsed. Koha peal võivad huvilised omale teha pearäti sobiva suuruse ja mustriga. Samuti võivad osalejad soovi korral kaasa võtta särgi, püksid vms riideeseme, millele trükkida.

Osavõtutasu on 1 euro. Juhendaja on olen mina ise Rist, lisainformatsiooni saab telefonil 53473725.

Näidiseid saab vaadata Facebookist Isetegemisrõõm kontolt

Kellel pole FB kontot, siis mõningaid näiteid tekstiilidest, mida valmistasin nädalavahetusel.

Poekott - taimetrükk

Katselapp (hädavajalik!)

Pearätt - õunatrükk

Pearätt - sibulatrükk (fantastiline jäljend jääb)

 Laudlina - kasutatud sidrunit ja mustsõstralehte

Pluus - kasutatud hiina kapsa juurikat ja kontuurvärvi

Vihmasadu

Iga päev vaatan taevasse ja mõtlen, kus on need lubatud vihmapilved. Kõige hullem on kui müristab tunde ja siis pilved lehvitavad ja teevad minekut jätmata piiskagi vett...

Täna tuli siis südamest, isegi rahet viskas sekka. Nüüd on mõned päevad mureta - ei pea kastma ega leotama oma lilleampleid. Ka veesilm sai pilgeni vett täis. Tänud taevataadile!

 

Postkast

Postkast peab ilus olema. Postkast peab nii ilus olema, et kirjakandja märkaks seda ja tahaks sinna igasugu armsaid kirju ja ajakirjandust panna.

Minu postkast oli kollane, kuid igav - nii nagu eelmiselt omanikult päranduseks sain. Tema kasutas seda ka mingite kupongide kogumiseks.

Ühel ilusal päeval mõlgutasin mõtteid, et võiks mingi sigrimigri postkasti peale joonistada. Mees arvas, et ühel õigel postkastil peab kindlasti ka postipasun peal olema. Nii saigi see põhimotiiviks, lisaks mõned lillekesed:)

Aga täna leidsin Kuusiku Ennu Facebooki kontolt ikka ülilahe postkasti. Tal maakodu metsa sees ja see sobib sinna nagu rusikas silmaauku. Aga võib-olla sobiks isegi mulle värava kõrvale....

Päike, meri ja süüteroosid

On üks imeilus koht Ida-Virumaal nagu Liimala. Ütleks, et seal on lausa paradiisirand - meri lauskjas ja liivane, rahvast vähe.

Sellisesse ilusasse kohta kutsus nädala aluses meid Sirje - tulge puhkama ja teeme midagi ka asjalikku, näiteks süüteroose. Õhtul, peale korralikku päiksevanni, istusime kokku ja hakkasime harutama munakarpe. Algul tükkideks ja siis ribadeks ning siis läks toppimiseks. Saime ühtekokku 50 süüteroosi.

Lahke perenaine toitis meid veel maitsva kanaroogaga ja kahe hõrgutava küpsisetordiga.

 

No mida sa hing veel tahta oskad!:) 

Punane päev

Nii võib nimetada täna minu puhkuse viimast päeva, sest peaaegu kõik oli seotud punase värviga.

Hommik oli pilvine ja oli kohe isu käsitööd teha. Algatuseks otsustasin ühe igiammuse roosa kampsuni ära lõpetada - oi kui raske on vanu poolikuid asju lõpetada - no mitte kuidagi ei libisenud see töö, aga ikkagi sain valmis.

Ja et olin tuhinas, siis arvasin, et ühes jutis võiks ka seeliku ära lõpetada, mille meisterdasin ühest halvastiistuvast kleidist. Seeliku jaoks ostsin juba ammu kummi ära, kuid kahjuks ei mäletanud kuhu selle olin pistnud. Hakkasin garderoobis, kus ajutiselt on hoiul käsitöö ja kunstitarbed, korralikult tuulama, mille tulemusena koorus välja hulk poolikuid töid: diivanipadjad, mis ootasid punaseid katteid, punased sõrmikud ja terve hunnik muid esemeid, mida vaatasin ning panin ilusti tagasi:) Igal asjal oma aeg!

Leidsin ka oma imearmsa punase bareti - ilmselt olin selle harutamiseks kõrvale pannud. Ma arvan, et see soojendab see sügis veel mu pead.

Peale seda, kui poest kumm ostetud ja seelik valmis õmmeldud, otsustasin siiski viimased kirsid ära korjata. Turnisin vist kolm tundi puu otsas, et saada ämbritäis kirsse. Päris väsitav oli.

Õhtul tegin ka käpikud korda - kaks poolikut tööd sai valmis, nii hea tunne.

Nüüd vaja veel punane pesu pesema panna ja nagu mainisin, algab homsest jälle töönädal, siis otsin punase küünelaki välja, et end pisut ergastada.......

P.S. Mees tuli just duši alt ja tõmbas selga kärtspunase T-särgi:)
Ja õega rääkisin täna telefonitsi ja ta küsis, mis värvi kingitust ma tahan kööki - ikka punast:)

Ilusad vaasid

Ühes eelnevas postituses kirjutasin kuidas ka ära visatud asjadest saaks midagi ilusat teha. Tookord leidsin kolm nõukaaegset klaastaarat: veini- ja piimapudeli ning kohvipurgi. Kahest viimasest mõtlesin lillevaasid teha.

Salvrätitehnikas tehtud kohvipurk läks Rakvere linna päevade aeg toimunud laadal müügiks. Nüüd see kaunistab kellegi kodu.:)

Teised purgid jätan endale, sest armastan kodusisustuses lõikelilli ja alati on puudu lillevaasidest.

Vihm on suvel hea

Mõnda aega on juba vihma sadanud. Aiapidajal hea meel - ei pea kastma, kuid kui liiga palju sajab, siis ei saa midagi jälle teha ja hakkab igav.
Mõned päevad tagasi tegin uue roosiheki jaoks peenart kui iga natukse aja tagant hakkas tibutama . Lõpuks lõin käega - parem teen midagi toas.

Meenus, et eelmine aasta kinkis mulle õde erinevat keraamikat, sealhulgas ühe aiakaunistuse detailid. Aasta juba möödas! Nüüd oligi paras aeg see valmis teha.


Otsisin ka üles foto, kus õde oli oma uhke vidina juba valmis teinud.







Selline tuli siis minu peenrakaunistus. Jäin rahule, jälle üks töö tehtud! :)

 

Pildistamine

Blogi on siis huvitav lugeda kui pildimaterjal on kõrval. Pole ammu viitsinud kirjutada ega pildistada ... suvel muud tegemised kui arvutis istumine.

Täna pildistasin. Ja oli ka materjali mida pildistada.

Need lilled on aga oma kallile mehele, kes hetkel Tallinnas.

Musi, pane tähele, lilla on jälle taas sinine...

Mis sest välja tuleb?

Sein häiris mind ja värv koorus. Tahtsin teada, kas laudade all on sama ilusad palgid peidus kui sauna külgedel paistsid. Eks varsti näeb tulemust!

Igatahes ühe võltsakna tagant tuli lagedale omapärased trellid (maja saunaaknal on ka trellid, mida need eelmised asukad küll kartsid!)



Kastekann ja saapad

...need on uued kodud lillekestele.

Maal ema juures on maatükk, kus korteriinimesed saavad kasvatada taimi ja aiasaadusi. Kunagi oli aiapidamine nagu kohustuslik, pea igaühel oli maatükk. Aeg on aga läinud omasoodu - inimesed kas laisemaks või mugavamaks, kes teab. Samas on poest võimalik kõike osta, no milleks rügada!
Nii ongi jäänud maale jäänud üksikud aiapidajad, ülejäänud on kõik rohtu kasvanud. Sama kiiresti kui lahkusid inimesed maalt, visati ka asju põõsastesse.

Ühel päeval vaatasime ringi ja mees leidis omale mingi tünni tulevase suitsuahju tegemiseks. Egas minagi tühjade kätega lahkunud. Sodi seest tuli nõuka-aegne kastekann lagedale - väheke räämas ja katkine oli, aga mis sest!

Väheke salvrätitehnikat ja lillede uueks koduks sobis see ideaalselt!

Kui juba istutamiseks läks, siis arvasin, et ühed saapad võiksid ka leida rakendust. See talv võitlesime hiirtega ja jalanõude konkus käis pidev ralli. Nii mõnelegi jalanõule lõid hiired oma vastikud hambad sisse. Igatahes, saapad rikutud, kuid lilled said uue pesa:)

Esimene vihm

Ja täna see lõpuks tuli - kevade esimene vihm koos äikesega. Rakverest läks ta kahjuks linnaäärt pidi mööda.

Sadas natukene, nii et veesilm sai pisut veelisa, hea seegi:)

Tänavatel on selleks korraks tolm kinni löödud...

Süüteroosid

Aktuaalne kingitus nii talvel kui suvel on süüteroosikesed. Nii ilusad ja praktilised.

Täna, 3.juunil veetsin väga mõnusa õhtupooliku oma tutt-uue tuttava Inga juures. Inga elab maal metsa sees, tal on seal talu. Ilus talu, suure aiaga, kus kasvab huvitavaid taimi. Veel on tal seal suur golfiväljak, lõkkeplats, veekogud, kaks koera ja palju muud ilusat.

Inga kutsus mind enda juurde, sest arvas, et koos on mõnusam süüteroose valmistada. Palju etem kui läbi interneti juhendada. Peale mitmetunnist lobisemist asusime asja kallale ja vorpisime valmis 40 roosi.

Roosid tulid tõsiselt ilusad. Ilus pakend veel ümber teha ja siis võib teinekord juba külakostiks kaasa võtta. 

Aitähh Ingale nii ilusa õhtu eest!

Uus kodu lillekestele

Möödunud aastal jäi ehitustöödest väheke tsementi järgi ja ma otsustasin, et teen sellest õuepoti. Eriti see ei õnnestunud, tuli väheke lapergune:)

Nüüd suve hakul on paras aeg lillepotte kaunistada. Kuna väiksem laps teeb juba täie hooga mosaiiki, siis otsustasin ka "käe valgeks teha".

Algselt oli plaan ära kasutada kõik katkised kruusid. Kui hakkasin neid otsima, siis leidisn ainult paar tükki. Sinine kruus läks vahvalt pooleks ja siis mõtlesin, et ei purusta kruusi täiesti kildudeks, vaid kasutan kruusipoolikud ära.

Nii sündiski natuke teistmoodi õuepott - kahe lillepesaga.