Kerge värvitöö kriidivärvidega

Suvel on õues mõnus värvidega mässata. Seekord katsetasin nõukaaegsete toolide peal kriidivärvidega mängimist.

Kokku valmis projekti käigus kolm tooli nagu kolm õde, aga ühe tooli põhi on jäädavalt kadunud, seega ei saanud seda lõplikult kokku panna.

Proovisin toolide peal erinevaid värvimisviise, kumbagi lahti ei lammutanud ja värvisin ühes tükis ära. Need toolid ei ole seda väärt, et neid väga restaureerida, kuid uut ja värskemat ilmet võib neile anda küll.

Kahjuks ei saa kriidivärviga projekte lugeda odavateks, sest kui teha ägedaid värvilisi toole, siis kulub natuke rohkem raha kui tavalise mööblivärvi peale. Seega tasub ette võtta mitu mööblitükki, et selline ülevõõpamine oleks kasulik.

Kasutasin kahte värvi: firma Annie Sloani Chalk Painti värvitooni Old white ja Versailles (rohekas) ning firma Shjerningi Art Vintage 7570 Dusty Rose. Annie Sloani ostsin esinduspoest ja Shjerningi kriidivärve müüb Värvikeskus, need on 250 ml topsikutes ja maksavad 7 eurot. Annie Sloani üheliitrine värv on üle 28 euro.

Esimese tooli puhul puhastasin ja lihvisin liivapaberiga kogu pinna üle. Siis värvisin roosa värviga üle. Lasin kuivada ja seejärel pintseldasin vaba käega rohelist ja valget värvi.

 

Teise ja kolmanda tooli tegin lapiga lihtsalt puhtaks. Ma ei lihvinud ja kandsin valge värvi otse pruuni tooli peale. Üllatuseks ei hakanud pruun peits, või teab mis materjaliga tool viimistletud oli, läbi imbuma valgest värvist. Seda on juhtunud teiste nõukaaegsete mööblitükkidega, kus tuleb kasutada kruntvärvi, mis lukustab peitsi.

Valget värvi kandsin teisele toolile kaks korda ja siis pintseldasin nii rohelist kui roosat värvi peale.

Pintsli kohta nii palju, et see polnud nimetatud firmade kallis töövahend, vaid tavaline ehituspoest ostetud ümmargune pintsel. See töötas väga hästi.

Lõpuks tegin toolidele kaunistused - lõikasin salvrätikust motiivid ja kinnitasin lakiga tooli kõige katkistemate osade peale (seljatoe servad).

Käisin liivapaberiga kõik tooliservad üle ning siit-sealt lihvisin värvi maha, et saavutada kulunud ilme.

Peale kuivamist vahatasin toolid Annie Sloani läbipaistva mööblivahaga (0,5 liitrit 16,90).

Seega, lõpptulemus jäi mõlema värvimise puhul samaks ja ka aega kulus peaaegu ühepalju.

Miks julgesin kanda kriidivärvi otse puhastamata mööbli peale? Seepärast, et Annie Sloan reklaamibki oma värve kui kõrgtasemelisi kriidivärve, mida võib otse lihvimata pinnale kanda. Youtubes on väga palju sellekohaseid videosid, kus sedasi tehakse. Võtsin katsetamiseks odava tooli, et veenduda reklaamis. Jah, see on nii, kuid see ei pruugi kehtida iga mööblitüki kohta ja alati tuleb kaaluda kuidas värvimistööd alustada ja mis vahendeid kasutada.

Nuturaamat õpetajale

Osad õpetajad on loodud headeks õpetajateks, keda lapsed veel aastakümneid hiljem meelde tuletavad ja kellest jääb järgi soe mälestus. Miks nii mõne õpetajaga on, ei tea, ehk on iseloomuomadused need, mis meeldivad lastele - oskab neid kuulata ja armastada.

Sellisest suhtest tuleb kunagi lahti öelda ja see on mõlemale poolele raske. Õpetajale ehk vähem, kuid lapsed mäletavad üldjuhul oma esimest õpetajat kaua. Ja lahkuminemisel soovitakse midagi sellist kinkida, mis meenutaks koos veedetud aega.

Kui mu vanem tütar kunagi ammu lõpetas algkooli, siis teiste emadega tekkis idee teha väike raamat, kus laste joonistused ja mõned ütlemised sees. Tollal polnud kauneid köitmisviise ja nii me lasime laste pildid ära lamineerida ja spiraalköites raamatuks teha. Et see ikka säiliks aastakümneid. Sama õpetaja oli ka mu teisele lapsele algklassi õpetajaks, kuid nüüd ta lahkus ära Hollandisse õpetajaks. Vaatamata sellele, leidis ta kevadel aega, et kutsuda oma õpilased piknikule, et infot vahetada. Nii vahva!


Kadrina õpetaja Liinast räägiti kogu aeg nii häid sõnu ja tegelikult isegi kardeti lahkuminekut. Sest nii head ja hoolivat õpetajat pole teist olemas!

Õpetajale telliti lahkuminemise puhul Belgia köites suur raamat, kuhu laps joonistas pildi, kirjutas mälestuse, luuletuse või sõnumi ja jättis endast foto.

Raamatusse jäi nii palju ruumi veel, et õpetaja saab sinna veel kleepida pilte ja teha märkusi pisikeste kohta, kes olid tema pedagoogitee esimesed pääsukesed.

Muidugi on see raamat soe mälestus, mis kuuldavasti tõi rohkelt pisaraid kõigile silma :)

Rukkilillelisse pulma uhke karp ja album

Armsa Janega sain tuttavaks kevadel, kui ta pöördus mu poole mõttega valmistada oma suvisesse pulma fotoalbum ja sinna juurde sobiv karp.

Temal oli oma pulmateema peas juba läbi mõelnud - see pidi tulema maalähedane ja soe. Läbivaks jooneks käsitööpits ja puuvillane. Kuna pulm toimub juulis, siis pulmalilledeks on põllulilled ja peamiselt kasutatakse rukkilille.

Fotoalbum läheb pulmapäeval kohe käiku. Selleks tehakse külalistest koha pealt pilt ja see kleebitakse albumisse. Juurde kirjutavad inimesed oma häid mõtteid või soove.

Selleks, et albumit oleks mugav kasutada, siis köitsin selle Belgia köites ja A4 püstises asendis. See on klapi ja magnetkinnitusega ning hiljem saab sinna vahele veel susata fotosid.

Et aga teemaks oli käsitööpits, siis kogu komplekti - fotoalbumi ja karbi, katsin naturaalset värvi Nepaali paberiga ja kaunistasin peene niplispitsiga.

Kaunistuseks kasutasin quillingu tehnikas tehtud rukkililli, mis on nii karbikaanel kui ka albumil.

Karp on tõeliselt suur. Seda seetõttu, et see peab hiljem ära mahutama nii albumi kui külaliste kingitud kaardid. Pruutpaar soovis, et kõik asjad oleksid kindlalt ühes kohas.

Jane ja Oliverile pikka-pikka kooselu ja palju armastust! :)

Vihmapiisane teksajakk

Seda teksajakki kannab nüüd Tanja, kes soovis seda tuunida nii pitsi kui pärlite ja läikivate kivikestega.

Kui sobitasime erinevaid pitse, siis jäime siiski valge juurde, sest see on ilus suvine ja sobib hästi teksasinise värviga.

Kindel soov oli, et pärleid ja kivikesi võib peale õmmelda, kuid need ei tohiks liiga suured olla.

Nii said kaunistuse kraeserv ja taskuklapid, samuti seljaosa. Taskutele soovis ta üksikuid pärleid, mis oleksid kui piisakesed.

Sellel suvel siis vihmapiisad :)

Külalisteraamat kogub sooje mälestusi

Kohalikus lehes on suvesari "Külalisteraamat kõneleb". Seal võetakse ette erinevate asutuste külalisteraamatud ja tuuakse põnevamad katked ka teistele lugeda.

See on nii vahva kui otsustatakse inimeste sissekandeid koguma hakata. Hiljem, aastaid hiljem, saab ju teha tagasivaate ning uurida, kes majas külas on käinud. Selgub, et inimesed on usinad täitjad. Rakvere politseimuuseumis on nelja aasta jooksul juba kuues külalisteraamat käsil.

Läsna rahvamaja, mis on pisikese koha kultuurikants ja kus toimuvad nii ägedad ettevõtmised, otsustas ka hakata koguma mälestusi. Käib ju seal majas vägagi tuntud inimesi, sest külaelanike teatritegemise ettevõtmistest tahavad paljud osa saada.

Esimese sissekande tegi poliitik, kes oli saatjaskonnaga parima küla konkurssi ringkäigul.

Suvine meisterdamine: helenduv särk

Seekord võtsin katsetamiseks ette helenduva värvi. Avapilt pole kiita, sest pimedas pildistamine ei õnnestunud kuidagi.

Helenduvat värvi ma ei ostnud mitte hobipoest, vaid Bauhofist. Kuna see on Tikkurila firma värv nimega Taika Glow, siis usun, et seda on ka mujal ehituspoodidest saada.

Helenduvaks objektiks valisin suure kuu, mille ümber tuleb tähetolmu ja mõningaid planeete.

Särgi tegemiseks läheb vaja:
- helenduvat värvi
- musta riideeset, sest siis tuleb eriti kirkalt objekt esile
- kilet või paberit särgi vahele pistmiseks
- švammi
- paberit šablooni tegemiseks
- kääre
- töö parandamiseks või juurde maalimiseks pintslit.

Esmalt lõikasin kuu šablooni välja. Selleks kasutasin papptaldrikut, sest see oli just paraja suurusega.

 Siis pistsin särgi vahele kilekoti, et värv ei imbuks läbi ega määriks seljaosa.

Šablooni võib kindluse mõttes kinnitada teibiga, siis ei ole ohtu, et see hakkab nihkuma.

Švammi abil tupsutasin värvi servadesse. Et jätta muljet poolikust kuust, siis ei katnud kogu pinda ühtlase värviga, vaid jätsid kohati tegemata.

Lõpetuseks tegin pliiatsi tagumise poolega ja pintsli abil veel kuu ümber kosmosetolmu ja planeete.

Kindluse mõttes võib kogu töö üle kuumutada, kuid otsest vajadust sellel pole.

Helenduv värv kuivab üsna tuhmiks ja päevavalges on see üsna tagasihoidliku värviga.

Seevastu heledast ruumist tumedasse sisenemisel on kogu kuju kirgas ja peale tehtud objekt helendub võimsalt.

Katsetasin ka hobipoes Tulipi firma Glow in the Dark ja võin öelda, et selle sära pimedas on väga kahvatu. Tikkurila värv hõõgub pimedas ikka tükk aega.

Head katsetamist!

Suvine koolitus: tenniste värvimine

Aeg 27. juuni kl 19-20.30

Koht: Lääne-Virumaa, Vinni Sõpruse 2, Vinni hostel.

Suvi on aeg, kus on paslik käsile võtta käsitöövärvid ja nendega pisut õues mängida. Proovime Marabu Fashion Spray värve, millega on hõlbus kaunistada tekstiilesemeid, sest need ei vaja erilist kinnitamist.

Võtame ette ühed valged tennised ning proovime pitsi ja šablooni abil muuta need kelmikateks suvejalanõudeks. Tuunimiseks sobivad ka juba kasutuses olevad jalanõud, mis on armsad, kuid pisut väsinud olemisega.

Koolitus toimub ilusa ilma korral õues, sest siis võib vabalt värvidega mängida. Vihmase ilma puhul kolime hosteli saali.

Palun osalejal kaasa võtta valgest või heledast kangast jalanõud ja võimalusel föön, et töö kuivamist kiirendada.

Osavõtutasu 10 eurot.

Registreerimine ainult meili teel 25. juunini rattakirimty@gmail.com.

Lisainfo Mari Riina Rist tel 5374 0525.

Tule veeda üks tore õhtu meisterdamise seltsis, kus valmistad omale omanäolised jalanõud! :)

Pulmakarp noorpaarile

Inga tütar soovis, et ema organiseeriks pulma ilusa korvi, kuhu külalised saaksid rahakaardid poetada. Kui alguses oli mõte, et teeks ise midagi oma oskuste piires, siis jõudis naine otsusele, et ilus oleks soetada spetsiaalselt noorpaarile mõeldud pulmakarbi, mida hiljem saab kasutada hoiukarbina pulmakaartide- või piltide talletamiseks.

Kuna pulmavärvid olid roosa ja sinine, siis täienduseks valgele ja kreemvalgele tulid roosad lilled ja üksikud sinised pärlid.