Osad õpetajad on loodud headeks õpetajateks, keda lapsed veel aastakümneid hiljem meelde tuletavad ja kellest jääb järgi soe mälestus. Miks nii mõne õpetajaga on, ei tea, ehk on iseloomuomadused need, mis meeldivad lastele - oskab neid kuulata ja armastada.
Sellisest suhtest tuleb kunagi lahti öelda ja see on mõlemale poolele raske. Õpetajale ehk vähem, kuid lapsed mäletavad üldjuhul oma esimest õpetajat kaua. Ja lahkuminemisel soovitakse midagi sellist kinkida, mis meenutaks koos veedetud aega.
Kui mu vanem tütar kunagi ammu lõpetas algkooli, siis teiste emadega tekkis idee teha väike raamat, kus laste joonistused ja mõned ütlemised sees. Tollal polnud kauneid köitmisviise ja nii me lasime laste pildid ära lamineerida ja spiraalköites raamatuks teha. Et see ikka säiliks aastakümneid. Sama õpetaja oli ka mu teisele lapsele algklassi õpetajaks, kuid nüüd ta lahkus ära Hollandisse õpetajaks. Vaatamata sellele, leidis ta kevadel aega, et kutsuda oma õpilased piknikule, et infot vahetada. Nii vahva!
Kadrina õpetaja Liinast räägiti kogu aeg nii häid sõnu ja tegelikult isegi kardeti lahkuminekut. Sest nii head ja hoolivat õpetajat pole teist olemas!
Õpetajale telliti lahkuminemise puhul Belgia köites suur raamat, kuhu laps joonistas pildi, kirjutas mälestuse, luuletuse või sõnumi ja jättis endast foto.
Raamatusse jäi nii palju ruumi veel, et õpetaja saab sinna veel kleepida pilte ja teha märkusi pisikeste kohta, kes olid tema pedagoogitee esimesed pääsukesed.
Muidugi on see raamat soe mälestus, mis kuuldavasti tõi rohkelt pisaraid kõigile silma :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar