Kõige parem kink on oma kätega tehtud kink

Jõulude eel vaevlesid lapsed mõttega, et mida mulle kinkida. Olen alati öelnud, et lapsed ei pea  vanemate peale oma taskuraha kulutama, et poest ninni-nänni osta. Ikka aja alati olen rõhutanud - tehke midagi ise oma kätega. See jääb mälestuseks.

Olen aegade jooksul alles hoidnud laste meisterdusi. Neid ei ole nii meeletult palju, et võtaksid kusagil riiuli peal tohutult ruumi. Aga kui hea on aastaid hiljem vaadata neid ponnistusi, mida tehti ema meeleheaks.Suurt rõõmu tegi mulle väiksema lapse kingitus jõuludeks - arvuti välise kõvaketta kott, millele on roos peale vilditud. Kotil sees on pehme karvane vooder, mis kaitseb igasugu põrutuste eest.

Möödunud jõuludest jäävad mul meelde kingitused, mis tehti mulle ja mida tegid lapsed teistele.

Näiteks jubevahva kink oli Svetalt, õigemini tema mehe poolt meisterdatud pliiatitops. Nii lihtne ja ilus - jupike puud, pitsi ja paela.

Jõulude eel valasin mõned küünlad vanema tütre jaoks. Tore oli külla minnes need kaasa haarata ja külakostiks pakkuda. Erinevaid ilusaid pokaale soetasime taaskasutuspoest. Peale küünalde ärapõletamist saab sinna uued valada.

Nüüdseks on jõulukraam poodidest peaaegu ära koristatud, kuid mõnest poest saab võileivaraha eest soetada nii ilusaid küünlajalgu. Üks küünlajalg sai salvrätist inglikaunistused ja kaunistab nüüd vanema tütre sõbranna kodu.

Kirikindad Viru-Jaagupist

Leidsin MUISist ühed väga lihtsa mustriga Viru-Jaagupid kirikindad (ERM A 293:245//b). Tegemist klassikalise sinise-valgekirjalise kindaga, mis jääb alati kena.

Alguses tahtsin kududa lapsele sõrmikud. Värvivalikul lähtusin tema maitsest ja välisriietest - punane ja vaarikaroosa oli igati sobiv värvigamma. Kududes 1,5 varrastega sain peagi aru, et need jäävad suureks. Üles harutada ei raatsinud, sest sõrmikuid läheb alati vaja. Samasuguseid uusi ka ei kudunud, sest ei tahtnud mustrikorda lõhkuda. Laps sai nii ehk naa hiljem uued kindad.

Paar kuud hiljem mõtlesin nendest Viru-Jaagupi vanaaegsetest kinnastest kududa enam-vähem täpse koopia. Seekord valisin varrasteks 1,25. Lõppkokkuvõtteks jäin rahule, sest peenikeste varrastega kududes jääb muster nii ilus ja korrektne.

Keraamilised WCpaberi hoidikud

Tualetis ja vannitoas võiks ja peaks ka ilus olema. Suur aken, palju päikesevalgust, kenad tarvikud, mõnus lõhn...

Inspiratsiooni teistmoodi vetsupaberi hoidikuks sain õelt. Ta vahetas oma aastatetaguse hoidiku välja ja tegi uue. Kift mõte oli teha hoidik lillekujuline, pulk keskel.

 
Kuna minul käib hoidik seina peal, siis jäi lihtsalt nagu avanenud õis, kuhu paber ennast kenasti pesasse on sättinud.

Soojad vahemeremaalid

Ühest käsitööblogist lugesin kunagi, kuidas üks kirglik kuduja ütles, et tal pole inspiratsiooni. Tahaks midagi kududa, kuid pole mõtteid, kuidas ja mis mustrit lõngadega kokku kududa. Siis mõtlesin küll, et see on veider mure. Mul on jälle vastupidi, et ei jõua kõike ära kududa, mida tahaks. Kuid eks sellist inspiratsioonipuudust tuleb ikka käsitöö- ja kunstiinimestel ette - tühjus, tahaks nagu midagi teha, aga ei tea.

Üle mitme aasta tekkis selline kihk maalida. Tahaks kohe midagi ilusat teha, kuid käsi nii roostes. Alustuseks võtsin ette poolikute tööde hunniku, sest ehk piisab himu rahuldamiseks mõne pildi lõpetamisest.

Nii saidki nädalavahetusel lõpuks raami sisse kaks Vahemeremaade hingusega maali. Üks maalidest oli lõpetamata lausa 10 aastat. Ootas oma aega...

Imeväike lumivalge kampsun beebile

Kampsun puhasvalge nagu esimene lumi.

Tellimustööna tuli kududa neljakuusele väikesele tüdrukule raglaanvarrukatega kampsun. Näidis Dropsi lehelt.

Lõngaks oli imepehme Itaalia lõng MeRiSetA by BBB, mis sisaldas 70% meriinovilla ja 30% siidi. Lõng oli tõesti imeline, see lausa kudus ennast ise varrastel.

Suhtleliselt peenikestel varrastel kududes kulus kampsiku peale ära kolm tokki. Ise ei uskunud ka, et lõngakulu nii suur oli.

Moonimotiivid viltmises

Kuidas kaunistada rõivaid kui ei oska tikkida? Eriti kui meeldivad rahvusmotiivides kujutatud lilled - üksikutena või suurte kimputena. Üks võimalustest on kuivviltimine.

See on lihtne ja väga meeldiv tegevus. Põhinipid ja oma teadmised andsin edasi kümnekonna Tapa naisele. Kõigil valmisid väga ilusad proovitööd. Nüüd nad võivad kaunistamiseks ette võtta villased esemeid kuni lausa mantliteni välja.

Villasele kangale harjutamiseks võib alguses teha midagi väiksemat, olgu see väike prillitoos või sussid. Mina tegid kotikese, kuhu reisimise ajaks paigutada hügieeni- ja kosmeetikatarbed.

Kudumine, tikkimine, heegeldamine, viltimine, maalimine...

Head uut aastat ja nagu öeldakse uuel aastal uue hooga! Hobuse aastal olgu sammu, traavi ja galoppi. Soovin teile enesele aja leidmist, nobedaid näppe, ideede ja inspiratsiooni küllust.

Aasta alguses ikka vaadatakse tulevikku ja seatakse plaane. Kes tahab rohkem perega olla, kes reisida, kes hoopiski midagi uut õppida. Enesetäiendamine ja kursustel käimine on oluline, sest see laiendab silmaringi ja teadmistepagasit. Samuti annab see oskusi juurde, mida võib-olla ei lähe olevikus vaja, vaid kunagi tulevikus.

Minul läks eelmisel aastal hästi ja kuigi aasta seadsin plaane, mida kõike võiks ära teha, siis tegelikkuses läks hoopiski teisiti. Põhjuseks on see, et avastasin enda jaoks kindakudumise, mille õppimisega tegelesin sisuliselt terve aasta. Nii palju, kui vaba aeg võimaldas, klõbisesid vardad käes. Avastasin eestlaste rahvakultuuri, mis on täis ilusaid mustreid ja värvikombinatsioone.

Oluline ongi leida elus see iva, millega tegelemine pakuks tohutut rõõmu. Ikka jätkuvalt peab proovima uusi asju, meisterdama, katsetama,  sealjuures meelt mitte heitma kui nässu läheb. Blogilugejad, soovin kõike ilusat ja head!

Fotol olev seinavaip on pärit Tapa kultuurikojast, kus ma avastasin selle ühe ruumi seinal rippumast.

Imelist jõuluaega imelise küünlavalgusega

 

Igal aastal,
kui süütame küünlad, me soovime midagi head,
et jätkuks meil jõudu ja tervist
ja keegi meid sõbraks peab.

Kuu heidab hõbedasi varje
ja küünlavalgus kuldset sära.
See jõuluõhtu imeline valgus
aeg lootuste ja unistuste päralt.

Kaunist jõuluaega teile!

Sellel aastal hoiavad küünlaid minu ja väiksema tütre keraamikaringis valminud alused. Mees sai aga omale kuumaalused, kuhu saab toetada hommikukohvikruusi.

 

Savist vormub keraamika

 Haljala lasteaia loovustoas võis kolmapäeviti ja pühapäeviti näha hulk naisi, kes käised üleskeeratuna hoogsalt savi rullisid. Tegemist oli keraamikaringiga, kus 15 naisele oli oma teadmisi ja oskusi tulnud jagama Merli Tammemägi Ubja külaseltsist. Ta on aastaid valmistanud keraamikaesemeid ja seega oskab väga erinevates tehnikates vormida savist ilusaid keraamikaesemeid.

Kõik keraamikatöös algajad naised õppisid programmi alusel keraamikavalmistamise põhilisi võtteid. Näiteks koolituse esimesel päeval oli kõigil võimalus valmistada taimemustriline vaagen või taldrik. Sama tehnika abil, kus lahtirullitud savile luuakse mustreid, sai kasutada ka pitskeraamikavõtteid. Kodus vedeleb paljudel heegelpitse, millele tänapäeval rakendust ei leita. Pitsid on aga ideaalne abivahend savitöödel, sest selle abil saab pehmesse savisse rullides luua imeliselt kauneid mustreid. 

 

Teisel päeval õpiti ümarate vormide loomist ehk kuidas teha kruusi, potti, topsi vms. Materjali kokku ei hoitud ja tagasihoidlike kohvi- või teekruuside asemel valmisid suured jooginõud, mis andsid lausa kannu mõõdu välja. 

 

Kolmandal koolituspäeval kasutati punumis- ja ribatehnikat, kus käsitsi voolitud „ussi“ abil vormiti mingi anum.

Kuna tulemas on jõulud, siis mis saab olla ilusam ja kodulähedasem kui isetehtud keraamilised kuuseehted. Neid sai valmistada põhitöödest järgi jäänud savitükikest ja nii valmis neid nagu vabrikus sooje saiu. Samuti sai omale valmistada toekat keraamilist sussi päkapikkude nänni jaoks.

Peale kuivamist kulus terve päev viimistlemisele, kus liivapaberiga lihviti viimanegi konarus. Põnevate glasuurvärvidega rõhutati esemete tekstuurpindasid - tulemust ei osanud tol hetkel keegi ette aimatagi, kuid kindel on see, et ilus glasuurvärv üldiselt pettumust ei valmista.

Haljala Kultuuriseltsi esinaine Riina Must ütles, et kevadel tehti projektitaotlus, mille eesmärk oli kultuuriseltsi ruumide kasutusvõimaluste laiendamine. Taotlus rahuldati ja selle käigus korrastati ruume, renoveeriti ja „kobestati“ vana mööblit, samuti osteti potikeder. „Tulevikus saavad soovijad juhendaja käe all keraamikat teha ning potikeder on väga oluline vahend savitöös,“ ütles Riina.

Riina ongi Haljala Kultuuriseltsi hing – tema organiseerib ja vaatab, et kõik on nii nagu peab. Kui keraamikaõpilased lõpetasid oma töödega, siis Riina jaoks oli veel suur töö eest. Tema kontrollis, et tööde põhjad oleks puhtad, seejärel ladus glasuuritud tööd kiht-kihi haaval põletamiseks ahju. Ja niimoodi mitmeid kordi, sest valmis ikka päris suur hulk töid. 

 Tänutäheks osutatud hoole eest peeti teda meeles jõulukingitusega.

Veel jõuab oma käega kingituse teha - graveeritud lõikelaud

Imeline idee ja sobilik kingitus perenaisele, kes armastab süüa teha.

Lumehelbeteemaline puugraveering lõikelauale annab sellele lihtsale tarbeesemele omapära, samas ei kaota see praktilisust. Nüüd ei ole enam ka põhjust lõikelauda sahtlipõhja peita.

Randmeid soojendavad katted

Pole kunagi randmesoojendaid kandnud ja ei ole eriti aru saanud ka nende otstarbekusest. Arvasin, et külmetavad ju sõrmeotsad, mis just randmesoojendajatel välja jäävad.

Selgus, et kallis õde vajaski just selliseid sooje käekaitseid, millel sõrmeotsad vabad. Talvisel ajal on kogu aeg külm. Kui tõmbad need kätte, siis on nii hea ja turvaline.

Tegin talle jõulukingituseks kaks paari ja proovimisel tõdesin, et neid on mõnus kanda küll.

Jõulud küünlal

Kunstitarvete kaupluses on müüa värve ekstra küünaldele maalimiseks (firmalt Marabu  või Rayher). Tegemist vahavävidega, mis sulamisel ei tekita mingeid lõhnasid. Mis näiteks tekib siis, kui aküülvävidega küünlaid kaunistada.

Maalida on nendega ka puhas lõbu.

http://www.kunstitarbed.ee/?content=210&selected=2199&title=K%C3%BC%C3%BCnla+Liner+782+Metallic-silver+25ml

Pulmalipp noorpaarile

Tegemist tellimustööga Pärnu noorpaarile, kes nüüdseks on õndsas abielus.

Lipp pidi tulema pigem tagasihoidlik, ei turteltuvisid ega muud sümboolikat ei soovitud. Nii jäigi nimed südame piiravas rõngas. Hiljem kandsid pidulised oma nimed lipule.

Lipp ise on puuvillane ja kirjad käsitsi tekstiilivärviga peale kantud.

Meisterdamist lapsega

Tegelikult on see jutt kategooriast, et kui vahva osaleda laatadel ja küll ema midagi müügiks kokku kraabib.

Ja ka seekord sedasi. Esmaspäeval, 9.detsembril oli koolis lastel jõululaat ja päev varem, pühapäeva õhtul, peale seda kui reisilt tagasi jõudsin, läks alles kibekiireks meisterdamiseks. 

Leidsin hea idee internetist, mis jõukohane just lastele. Tegemist lõbusate õpikute/raamatute järjehoidjatega, millel lõbus loomanägu. Natuke lõikumist ja kleepimist ning valmis sai 10 järjehoidjat.

Laps andis tagasiside: laat oli edukas - sagimist oli palju ja lisaks muule kaubale sai pea kõik järjehoidjad maha müüdud.

Põrgutulbaline talvekomplekt

See komplekt on oma mehele, väga külmadeks aegadeks.

Ta jälgis kuidas ma muudkui lappan kindapilte ja uurin kindaraamatuid. Siis hakkas ta ka huvi pärast vaatama Aino Praakli kindaraamatut ja ta tähelepanu pälvisid need Halliste kindad. Muidugi lummas teda kindaid kirjeldav tekst ning veelgi enam meeldis mehele, et kindakirjal on topeltpositiivne kaitsejõud.

Kuna mehe töö on seotud enamuses elu pahupoolega, siis vajab ta kaitset kõige halva eest. Nagu kindakirjalegend ütleb on põrgu- ehk pessutulbal eriti kurjatõrjuvad omadused. Kirjas on siksak loogeline ussikiri ja kahesanurgeline täht - elu , õnne ja heaolumärk.

Kindakirja leiab joonisena ERMist numbriga EJ 176:20