Lehed

teisipäev, 7. august 2012

Maalitud kivid



Prantsusmaal usutakse, et kui võtad kusagilt kivi kaasa, siis satud veelkord sinna kohta. Ilus ütlemine ja kui kõvasti uskuda siis ehk lähebki täide!

Paljudel inimestel on eriline armastus kivide vastu ja rannas, metsas või kusagil mujal looduses jalutades vilavad neil silmad ringi ja ilusat kivi nähes haaratakse see kaasa. Tegelikult on kivi hoopiski inimese valinud ja soovib oma energiat inimesega jagada. Kivid suunavad ning koondavad energiat, igaüks oma erineval moel.

Mingi aeg hakkasin ka siit-sealt omale kive aeda tassima ja nii leidubki neid Reini jõe kallastelt, Ida-Virumaa kaunist Liimala rannast, Viimsist, Saaremaalt ning mujaltki. Kõik imekaunitest kohtadest.

Kuigi kivi koht on enamasti vaikselt olla kusagil, siis ära kaunistades saab see hoopiski uue tähenduse. Avastasin, et näiteks minu õel on palju maalitud kive, mis on dekoratiivelemendiks kodu- või aiakujunduses.




Mitmel korral terrassil istudes selgus, et pole teeküünlaid kuhugi panna ja siis tekkis mõte ära kasutada ühed lapikud rannakivid. Need täidavad nüüd küünlaaluse rolli.


Internetist leidsin veelgi lahedaid võimalusi kivide kasutamiseks.




pühapäev, 5. august 2012

Hoidised ja hoidistesildid


Kui mõni arvas, et eelmistel aastatel oli hea marjasaak ja pidi muudkui keetma moosi ja mahla, siis see aasta on ilmataat tõesti helde olnud ja lasknud marjadel suurtes kogustes küpseda. Minul on küll eelmiste aastate hoidiste kogus võrreldes selle aasta kogusega lausa poisike!

Kui maasikaaeg lõpuks läbi sai, olin ma tõesti tüdinenud, sest marju oli nii palju, et ei osanud mitte midagi nendega peale hakata - sügavkülm oli täis ja moosi oli juba nii palju keedetud, ka võõrad ei tahtnud enam. No kuidas sa ikka lased marjadel raisku minna, ikka korjad ja jälle keedad.

Kohe tulid peale sõstrad ning kirsid. Ja jälle suurtes kogustes...



Et moosid keldris korralikult rivis oleks, siis heaks abimeheks on purkidele kleebitud sildid. Kellel muidugi aega on, see näeb vaeva ja maalib ise, kes kritseldab midagi niisama paberile.

Kõige lihtsam variant ja kui ikka väga kiireks läheb kätte, siis saab sildid arvuti abil kujundada või lausa alla laadida. Jääb vaid liimimiserõõm.


Ka lapsed ei ütle ära koostööst, tuleb vaid paber ja pliiats ette anda. Sildid tulevadki siis väheke omapärased,  näiteks leidisin ühelt vanalt moosipurgilt lapse kirjutatud sildi Mustsõstramoos, sõna kubises vigadest aga see tegigi asja lõbusamaks.

reede, 3. august 2012

Suvine suurprojekt - kiviterrass




Vahel ei planeerigi midagi suurt, kuid kui hakkad tegema, siis projekt võib minna muudkui suuremaks ja suuremaks. Ikka juhtub!

Kõik sai alguse pingist, mille mees tegi eelmisel aastal valminud puukuuri ette. Seal hea istuda ja kõlgutada jalga ning vaadata aeda ka teisest küljest. Et pingi puitosad vastu mulda ei puutuks, sai esialgu toodud aianurgast vedelevad paekivi tükid ja need pingi alla laotud. Kuid üha enam tekkis tunne, et see pole ikka päris kena.


Kuna eelmistest omanikest on ikka meeletult telliseid maha jäetud ja ka paekivi lahmakaid tuli vana lammutatud puukuuri põrandalt välja, siis hakkaski küpsema plaan, kuidas kõike seda taaskasutada ja luua midagi praktilist. Idee, teha puukuuri ette väike kiviterrass oli hea, sest käruga puid tassides kipub märjal ajal muld poriseks minema.


Tekis ka mõte ise valada kõnniteeplaadid, esiteks nii on palju soodsam ja teiseks sai tsemendi sisse kivist ja mosaiigikildudest mustreid laduda.


Koos valamiste ja ladumistega kulus kuu aega ning valmis ta sai.

reede, 27. juuli 2012

Klaasmosaiik


Saksamaal sain oma esimese kogemuse klaasmosaiigiga töötades. Tulemust ei anna muidugi võrrelda keraamilistest plaatidest tehtud mosaiigiga, sest klaasmosaiik jääb ikkagi palju ilusam ja üleüldine väljanägemine jääb peenem ning korrektsem.

Klaasmosaiiki on hea teha ka väikestele pindadele, kuid selleks peab vastavate tangidega materjali ette valmistama - muudkui näpistad paraja suurusega tükid. Ebameeldiv võib muidugi olla see, et klaas on kõva ja võib murduda sealt, kus meeldib.

Töö käigus on muidugi kõige tähtsam idee. Lappasin saksakeelseid raamatuid, kuid tulutult, sest lõpuks küpses siiski omal peas väike mõte, mis tuli ära visandada.


Materjali ettevalmistamine.


Kontuuride paikapanemine.


Liim peab hea olema, et see nakkuks ja töö peal ei hakkaks tükid ringi "ujuma".


Kleepimine on valmis, töö peaks kuivama ööpäevakese.

 Vuugitamine vuugipulbriga.


Lõppviimistlemine: jääkide mahapesemine ja poleerimine.

Suvekudumine



Mõni mõtleb, et no kes see suvel ikka koob ja teeb käsitööd. Aga vaadates teiste blogisid, siis selgub, et aastaaegadel ei tehta vahet - kes koob mütse ja kindaid, kes kampsunit. Kudujatel on käed kogu aeg töös.

Olin sunnitud ükspäev haarama vardad ja kuduma sokke. Tegelikult pole sokikudumine kaugeltki mu lemmiktöö, kuid vaadates meil hetkel abis oleva laste vanaisa villaseid sokke, kus nõelumise peale on kulunud rohkem lõnga kui soki enda peale, siis tekkis soov talle head meelt teha ja uued sokid kinkida.

Aias vaikelu nautides valmisid täiesti tavalised sokid, mida saab nüüd südamerahuga tööd tehes katki kanda.


neljapäev, 26. juuli 2012

Ühe õhtu käevõrud



Üks päev sadas, lakkamatult. Kahjuks on see suvi sedamoodi, et kui ilus ilm, tuleb õues olla, kui kole, siis tuleb toas nokitseda.




Kuna korrastasin ükspäev oma ehtetarvikuid, siis tekkis lapsega mõte miskit teha. Istusime akna alla ja tegime kumbki omale käevõru. Laps võttis keti ja hakkas pärl haaval neid sinna külge kinnitama, mina proovisin traadist heegeldada käevõru.


Valmis saime ja üks kole õhtupoolik sai toredasti mööda saadetud.

teisipäev, 24. juuli 2012

Kole betoonpott mosaiigiga nägusaks



Suveaeg on ikka ilus, kes rabab aias, kes lebotab niisama. Mina üritan mõlemat - veidike rabamist ja siis rohkelt lebotamist oma aias. Mõnus! Puhkus on küll selleks korraks läbi, kuid mis sellest. Kohe läheb hästi soojaks ja siis saab jälle pikalt õues toimetada ning terrassil istuda. Ja silmadega mõõta oma kaunikesi, mida kevadel hoole ja armsaga maha sai istutatud.

Majahoovi jäi eelmistest omanikest maha üks inetu betoonist lillepott, mida nõukaajal võis väga palju linnapildis näha. Tegelikult näeb selliseid monstrumeid ka praegu mõnes vähearenenud kohas. Sellest, et need veel alles on, võib järeldada, et tegemist on tugeva materjaliga, mis kestab aastaid.

Vaatasin mitu kevadet seda koledust, kuid polnud ideid ja aega seda korda teha. Seda enam, et see hakkas silma suve hakul, kui taimed ümberringi väiksed.


Selle suve algul tuli lõpuks tahtmine see korda teha ja nii kleepisin mosaiigimustri peale. Kuna tegemist on betooniga, siis pole kartust, et talv teeb mosaiigile liiga. See on mul järgi proovitud ja mosaiik on väga ilmastikukindel.

Nüüd, kuu aega hiljem, paistab pott napilt lopsakate lillede vahelt välja.

esmaspäev, 9. juuli 2012

Mosaiigist kõnniteeplaadid



Vihma on kohutavalt vaja, kõik kuivab. Eile müristas ja kolistas väheke ning siis lasi sortsu vett, aga nii vähe, et ämbrisse kogus kõigest veerandik. Ei hakanud üldse isegi tööriistu kokku korjama, vaid läksin varju alla ja hakkasin keraamilisi plaate purustama kõnniteeplaatide jaoks.


Valame kõnniteeplaate ise, sest arvutuste järgi tuleb see neli korda odavam kui poest osta. Mõne nädala pärast peaks kuuriesine saama lehtedega kaunistatud teeraja.

Teeküünlahoidjad suveõhtuteks


Et reedel kokku saada ja midagi asjalikku teha, tekkis nii äkitse. Suvel on jube raske kampa kokku saada, aga eelmine nädal läks kõik lepase reega - ühepäevase etteteatamisega tuli minu juurde kamp toredaid naisi ja et ka ilm soosis ettevõtmist, siis kõik võtsid oma väiksed nupsud kaasa. Nemad siblisid tagaaias, seni kuni mammad ajasid oma asju.


Algne idee oli teha lihtsalt midagi head süüa, istuda terrassil ja nautida suve. Või siis - tähistada minu puhkuse algust. Kuid üks tuttav lasi õhku lause, kas me tõesti siis midagi ei tee! Nii tekkis kiirelt idee meisterdada peale söömist midagi lihtsat ja praktilist.


Tavalistest pooleliitristest purkidest tekime teeküünlahoidikud, millele keerasime
pärlitega kaunistatud traadist sangad taha. Väga lihtne ja kiirelt meisterdarav asi!


Toit oli ka hea, peakokk oli Merje, aitäh talle:)

reede, 6. juuli 2012

Vana tool lillepeenraks



Taas suurepärane idee, kuidas ära kasutada tooli, mida enam majapidamises vaja ei lähe. Toolipõhjast tuleb lihtsalt teha lillepeenar, kuhu istuda kas lopsakad suvelilled või kiviktaimla taimed. Valik taimede osas on lai.


Kuna mul kodus polnud mingit vana tooli, siis soetasin selle ühe euro eest kaltsukast. Mees tegi tooli põhja ava, kuhu sai sobitada lapse vana mänguasjakohvri põhi.


Muld, taimed, kivid ja sobiv asukoht ning silmailu kui palju.