Portselanimaali koolitus

Ma ei tea, miks ma küll läksin tänasele portselanimaali koolitusele teadmisega, et küllap kasutame keraamika kaunistamisel poes vabalt kättesaadavaid värve. Tegelikult oli aga teisiti - juhedajaks oli väga professionaalne naine Tiia Tagamets, kes ise on harrastuskunstnik ja juba 13 aastat portselanimaali teinud. Tema näidisena kaasa võetud tööd olid nii ilusad, mis pidid meid, õpilasi innustama. Lahkelt seletas juhendaja, kuidas kunstiannet omamata võib väga ilusaid töid valmistada. Selleks ongi portselanimaalis erinevad tehikad.

Ise olen tõelist portselanimaali kunagi teinud, aga see oli väga ammu. Tol ajal valminud kausikesed teenivad siiamaani pererahvast. Mäletan, et pidime žiletiga värvipulbrit muudkui tärpentiiniõliga segama kuniks see saavutas vajaliku paksuse. Õnneks seekord säästeti sellest segamise protseduurist ja saime kohe asuma oma nõusid kaunistama.

Eriti ei jõudnudki tähele panna, mida teised tegid. Meie laudkonna ots oli töine ja nohistades tehti niikaua kuni aega oli ette nähtud.

Paari nädala pärast selgub tõehetk - siis peaksid nõud peale 800 kraadi juures põletamist näitama oma lõpptulemust.

Ahjaa, kui seltskond päris kokku kuivas, ladus koolituste korraldaja oma nööbivarud letti. Igaüks võis sealt portsukese kaasa haarata. Vahva!

Viduse õhtu

Ükspäev tuli meeldiv kutse osaleda Viduse peol. Tegemist on peoga, kus jälgitakse vana aja videvikupidamise traditsioone.

Üritus toimus täiskasvanud õppija nädala raames ja peajutuvestjaks kutsuti psühholoog Pille Murrik, kes on tuntud headuses täiskasvanukoolitaja. Peamiseks teemaks oli naise roll perekonnas, suguvõsas ja selle rolli muutumine ajas.

Kuna videvikupeol tehakse lisaks muusika kuulamisele ja tee joomisele ka lihtsat näputööd, siis seekord olid valmis pandud akrüülvärvid. Igaüks pidi valima salvrätikusse peidetud lepatriinutooriku, mille võis vastavalt fantaasiale üle värvida.

Peo lõpuks oli valmis rida armsaid putukaid, millele soovisime tuult tiibadesse. Tugeva tuule tõttu aga ei tahtnud meie heade soovidega hiina latern õhku tõusta ja nii see rapsis ringi. Kuid pole hullu,vähemalt sai nalja.

Aitäh MTÜ Jume tublidele naistele!

Soe tuunika

Innustust tuunika kudumiseks sain ühest ingliskeelsest ajakirjast, kus ühel "mitte kõige saledamal" modellil oli seljas tuunika. Istus päris kenasti! Muster ja lõige mulle ei meeldinud, kuid kudumi pikkus oli sobiv.

Valisin tükk aega seda sobivat värvi, sest ei tahtnud "jälle" ühte musta rõivaesemet oma riiulisse. Lõngapoes võlus mind ära Novita Helena lõng, mis tundus parajalt jäme. Lõng oli tõesti mõnus, vardad lausa ise kudusid.

Kuna kogu lõike kombineerisin ise, siis parajat vaeva nägin kaelusega, sest polnud kunagi sellist üleminekut teinud. Ja üleüldse mulle ei meeldi ringvarrastel kudumine.

Kui saaks nüüd kusagilt poest ka sobiva aluskleidi, siis võiks juba tuunikat kanda. Ilmad on ka piisavalt jahedad!

Tutimüts ja punased kindad

Võtsin käsile ja lõpetasin vanema tüdruku alustatud lodumütsi ära. Et mütsi pidi kandma laps ise, siis soovis ta sinna otsa tutti. Tegin punase tuti, sest samasugused käpikud ootavad juba kandmist. Selgus, et tutt olla liiga suur. Mulle seevastu aga meeldis ja nii saingi omale uue mütsi, mis sobib mantliga.

Suurte ja väikeste tuttidega võib kaunistada kõiki kudumeid.

Väike õpetus neile, kel meelest läinud, kuidas tutti teha.

kaks papist rõngast tuleb ohtralt mässida lõngaga

seejärel tuleb lõng katki lõigata ja papid eraldada.

vahesse tuleb mässida lõnga ja tugevasti kinnitada

kui rõngaid kätte ei saa ja neid rohkem vaja ei lähe, siis võib need katki lõigata

valmis karvapall tuleb nüüd ühtlaseks lõigata

lõnga mässimisel ei tohi koonerdada - mida rohkem lõnga, seda kaunim pall

Lõpuks valmis

Eelmisel sügisel nägin ühel naisel mantlit, millele oli leheväädid peale vilditud. See oli väga kena! Kuna ise viltida ei osanud, siis see idee jäigi sinnapaika. Vahepeal oskusi omandades hakkas mõte liikuma kuidas teha omale omanäoline mantel.

Nii ostsingi mõned nädalad tagasi ekstra katsetuste jaoks musta mantlikese. Must-punane kombinatsioon töötab hästi ja mõne õhtuga sai mantlile peale vilditud moonid.

Varsti saab mantlikest kanda, eile oli juba üsna vilu - jäine tuul sasis juukseid!