Lehed

teisipäev, 11. oktoober 2011

Tutimüts ja punased kindad

Võtsin käsile ja lõpetasin vanema tüdruku alustatud lodumütsi ära. Et mütsi pidi kandma laps ise, siis soovis ta sinna otsa tutti. Tegin punase tuti, sest samasugused käpikud ootavad juba kandmist. Selgus, et tutt olla liiga suur. Mulle seevastu aga meeldis ja nii saingi omale uue mütsi, mis sobib mantliga.




Suurte ja väikeste tuttidega võib kaunistada kõiki kudumeid.

Väike õpetus neile, kel meelest läinud, kuidas tutti teha.

kaks papist rõngast tuleb ohtralt mässida lõngaga
seejärel tuleb lõng katki lõigata ja papid eraldada.
vahesse tuleb mässida lõnga ja tugevasti kinnitada
kui rõngaid kätte ei saa ja neid rohkem vaja ei lähe, siis võib need katki lõigata
valmis karvapall tuleb nüüd ühtlaseks lõigata

lõnga mässimisel ei tohi koonerdada - mida rohkem lõnga, seda kaunim pall

Lõpuks valmis

Eelmisel sügisel nägin ühel naisel mantlit, millele oli leheväädid peale vilditud. See oli väga kena! Kuna ise viltida ei osanud, siis see idee jäigi sinnapaika. Vahepeal oskusi omandades hakkas mõte liikuma kuidas teha omale omanäoline mantel.

Nii ostsingi mõned nädalad tagasi ekstra katsetuste jaoks musta mantlikese. Must-punane kombinatsioon töötab hästi ja mõne õhtuga sai mantlile peale vilditud moonid.

Varsti saab mantlikest kanda, eile oli juba üsna vilu - jäine tuul sasis juukseid!


















pühapäev, 9. oktoober 2011

Hea raamat

Jagan vahelduseks lugemis(või hoopiski ostu)soovitust.

Käisin ükspäev Rakvere Apollo raamatupoes ja eesmärgiks oli kindlasti üks käsitööraamat soetada. Nii kange tahtmine oli ennast sedasi hellitada.

Tegelikult teame kõik kui kallid on just eestikeelsed käsitööraamatud. Ropult kallid! Tallinnas saab hüva ingliskeelse raamatu kordades odavamalt. Aga mis teha!

Nii uitasin ma raamaturiiulite vahel kui leidsin esmalt Silmuskudumise raamatu, mida kavatsesin kunagi kindlasti osta. Vahepeal oli kuulda, et kui hästi läheb, siis saan selle jõuluvanalt. Aga kuna teine oli väga soodsa hinnaga, siis ei hakanud ma jõuludeni ootama - haarasin kaenlasse. Veel ringi vaadates märkasin ma väga asjalikku raamatut - Tänapäeva käsitöö. Tekstiilid.

Raamatus on esindatud viis populaarset käsitööliiki: kudumine, heegeldamine, lapitöö, viltimine ja kangakudumine. Igas tehnikas on välja pakutud mitmeid meeleolukaid kavandeid alates sussidest ja mütsidest kuni kottide ja tekkideni – kokku 75 rõivaste ja kodutarvete ning aksessuaaride kavandit.

Hind on raamatul väga hea, allahindlus üle 50% (25.25 } 11.90)

Mina arvan, et see raamat on väga hea kingitus käsitöösõbrale.

Satsisall

Paar päeva tagasi kirjutas Virumaa Teataja tarbija rubriigis kuidas ise tuleks lõngakerad muuta kampsuniks või salliks. Jutt oli kena ja rõhutati ka tõsisasja, et paraku on tänapäeval kudumit odavam poest osta kui ise teha. Kuid isikupärase asja saad siiski ise teha...

Artiklis mainiti ära lõnga, millega saab satsisalli teha.  Tean, et salli pidi olema väga lihtne teha. Osustasin, et vaatan kindlasti veelkord seda lõnga Põhjakeskuse käsitööpoest.

Eile oligi asja sinna poodi, sest tahtsin teada, kas mitmeharulisi viltimisnõelu on müügil ja mis hinnaga. Siis aga jäi pilk ühele riiulile, kus rippus ridamisi erinevatest lõngadest tehtud satsisalle. Müüja kinnitas, et need valmistas teine müüja. Kui hakkasime aga sellest lõngast ja kudumisest rääkima, siis otsustas müüja mulle mõned read sealsamas ette kududa. Ja polnudki raske!

Õhtul, telekat vaadates sai esimene pisem sall valmis. Prooviks võtsin odavama lõnga. Kallimatest saab ikka väga uhke boa ümber kaela.

Kindlasti proovin veel, sest töö valmib kiiresti ja garderoob täieneb ühe kena aksessuaariga.









Vanast uus vol 2

Täpselt nädal on möödas kui sain valmis oma viltimiskursusel püstitatud koduse ülesande. Ülesandeks oli rikutud villasele esemele uus tähendus anda.

Vabandan oma tädi ees, kes nägi nii palju vaeva ja kudus mulle ilusad, pitsilised valgest villasest lõngast sokid. Sokid, mille ma pesumasinas ära rikkusin ja millega polnud enam mitte midagi teha.

Kuid katsetada võis nüüd julgelt, sest mul tekkis rikutud sokkidest idee teha randmesoojendajad. Kand ja pöiaosa tuli maha võtta, et saada aimu kuidas randmesoojendaja hakkab käes hoidma.


Selgus, et kannakohta tuleb väheke kohendada ja teha pöidlale paras pesa.


 Et teemaks oli viltimine, siis hakkas randmesoojendajaid ilmestama üksik moon.


Esimene töö sai tehtud, nüüd vaja teine samasugune teha.


Üleliigse kannaaugu õmblesin kokku ja viltisin taimevarre ning lehe peale. Kõik lõigatud servad heegeldasin sedasi üle, et silmad jooksma ei hakkaks.


Sellised nad jäid. Koertega jalutama minnes on randmesoojendajad päris hea kätte tõmmata.




pühapäev, 2. oktoober 2011

Viltimine - vanast uus

Viltimismaailm on imeline ja sellesse tungida on lihtsam, kui keegi jagab eelnevalt omapoolseid nõuandeid ning kogemusi.

Eile osalesin viltimise teisel koolitusel, mille eesmärk oli vanast asjast midagi uut ja ilusat teha. Mulle väga sobilik teema, sest armastan taaskasutust.

Koolitaja Malle Kaarmann jagas päeva esimeses pooles teadmisi nunovildi kohta. Tegemist on tehnikaga, kus ühendatakse vilt ja kangas. Ta tutvustas, et katsetuseks sobib hästi ponge siid, kuid kuna see on väga kallis, siis proovisime tehnikat marli peal.



Valida võis ka erinevate kangaste vahel, kuid eesmärk oli näidata, kuidas märgviltimise käigus tungib vill läbi marli ja tekib nunovilditud ese.

Esmalt tuli alustöö valmis kujundada. Igaüks seadis oma mustreid, mis hiljem tuli katta villaheiga.





Vana hea tõde - villaheie tuleb tööle kihiti ja risti panna. Sooja vett ja seepi saades nakkuvad villakiud teineteise külge.


Seejärel algas minu arust see raskem protsess - märgviltimine. Töö ei tahtnud õnnestuda, sest polnud piisavalt soe ja töö kippus maha jahtuma.



Peale kinnitamist, rullisime töö kenasti üle, kinnitasime äädikavees ja ehmatasime külma ning kuuma veega. Minu töö ei tulnud selline nagu ilmselt oleks pidanud, seega pean lõppviltimise siiski läbi viima pesumasina abil.

 
Päeva teine pool kulus kuivviltimisele. Koolituse eesmärk oli ju vanast uus teha ning kodust tuli kaasa võtta pesumasinas "ära rikutud" villast esemeid. Koolitaja jagas kõigile nõuandeid ja peagi hakkasid nõelad käima ning vanad asjad said uued kaunistused.
kindad said täiesti uue tähenduse

eelnevalt vilditud lillede kinnitamine kraele
müts sai uued värvikad täpid




valmis jakk
Kes aga tahtis omale kotti meisterdada, see sai omale valida valmis vildikanga. Enne näitas koolitaja lihtsaid nippe koti valmistamiseks.



Mina sain head nõu, mida teha ära vilditud ilusate valgete sokkidega. Mõte vajas veel küpsemist ja seda tööd jätkasin kodus. Koolitusel aga tegin juba jõuluteemaliste pajalappide toorikud valmis.


Taas suur tänu Haljala Kultuuriseltsile meeldiva koolituse ja seltskonna eest.


Huvi korral võib vaadata järgmisi linke: