Kuidas on olla õpetaja?

Möödunud teisipäeval helistas Rakvere põhikooli huvijuht Evelin ja tegi ettepaneku, et tuleksin reedel kolmeks tunniks neile kooli käsitööõpetajaks. Kuna mul oli täpselt samaks ajaks planeeritud üks teine üritus, siis võtsin hetke mõtlemisaega.

Peagi sai selgeks, et see on lahe võimalus, kuidas on seista klassi ees õpetajana. See on ju midagi muud kui oled kusagil koolitustel juhendaja. Tuli kindel jah-sõna ning kuna anti vabad käed, mida teha neljanda ja kaheksanda klassi õpilastega, siis hakkas peas keerlema mitmed huvitavad ideed.

Tahtsin, et lapsed jõuaksid neile pakutud töö kähku valmis teha, et loomeprotsess oleks lõbus ja et valmiks töö, mida ehk saab kinkida. Näiteks emale emadepäevaks.

Neljandikega võtsin ette kohvitassialuse. See on käeline tegevus, kus kohvioad tuleb PVA-liimi abil papile kleepida. Kuigi palju aega läks seletamisele - uus õpetaja ikkagi klassis, siis väikese taganttorkimise tulemusel jõudsime kõik oma töödega valmis.

Kaheksandikega oli meisterdamiseks rohkem aega ja neile ma näitsasin kuidas paberiribasid kurrutada ehk kuidas teha quillingut. Näidiseks võtsin omad valmiskaardid kaasa. Ei või ju iial teada, kes saab pisiku ja hakkab hiljem kodus edasi tegema. Vähemalt kõigile meeldis, sest üks tütarlaps, kes eriti ei hooli käsitööst, tegi innukalt kaasa. Kahjuks pidin tunni lõpus lahkuma, ega näinud kõigi valmistulemust.

Loodan, et kaardid tulid ilusad! :)

Kogu üritus sai teoks naljapäeva raames, kus tunde olid tulnud andma 33 asendusõpetajat, kes olid õpetajate või õpilaste tuttavad-sõbrad. Kuna naljapäeva vingerpuss oli planeeritud väga kitsas ringis, siis ei teadnud sellest isegi tundideks ette valmistanud õpetajad. Asendusõpetajate seas oli nii maavanem, abilinnapea, teiste koolide direktorid ja teised huvitavad inimesed.