Aega maalimiseks tuleb lihtsalt võtta

Mulle meeldib maalimine ja joonistamine. Eriti valmistööd ja teiste inimeste vaatamine, kuidas nad oma mõtted ja tunded pintsli või pliiatsi abil paberile panevad. Ise ehk oskan ka natuke maalida, kuid tunnistan, et alati leian mingi vabanduse mittemaalimiseks või on see kohutav laiskus (ah, ei viitsi!) oma ande unarusse jätmisel. Võib-olla pole käes veel see õige aeg, kus jätad selle kiiruse ja rutu ning istud vaikselt lõuendi ette.

Ühel hommikul luges raadio Skypluss saatejuht ette fakti, et tänapäeval põeb peaaegu 80% inimestest kogumishaigust, mis tähendab, et väga paljud koguvad või talletavad midagi ja ei raatsi asju minema visata. Tundsin ennast ära! Ma ei ole roti aastal sündinud, kes kõik oma pessa viib, kuid mõningatest asjadest ei suuda ma tõesti loobuda. Näiteks olen ma läbi aastate kogunud nii enda kui oma laste, õe ja ka õetütre joonistusi. Neid ei ole väga palju, kuid aegajalt on nostalgiline vaadata, kuidas nad mingis vanuses joonistasid. Jah, just nostalgia on see, mille pärast inimesed asju hoiavad! :)

Iga aasta kevadel pakib kunstikool lapsele hooaja tööd kokku. Neid mapkasid on tekkinud omajagu ja kui ükspäev lappasin neid töid, siis leidisin nii vanema tütre kui ka noorema tütre tööde hulgast kaks vaikelu pilti. Minu meelest olid need väga kunstipärased ja kui veel neile raami ümber panin, muutusid need lausa kunstiteoseks. Kuigi jah, alguses tütred põiklesid, et no mis maalid, need ju metsa läinud... kuid hiljem polnudki neil viga.

Waldorpedagoogika ühest lastega maalimise artiklist (huvi korral loe siit) selgub, et laste joonistusi tasub kokku köita ja neid hiljem koos vaatata. Laps kogeb, et tema pilti pannakse tähele ja sellega käiakse hoolikalt ümber. Lõpptulemusena laps tunnetab ka, et tema annet hinnatakse.

Ma ikka lohutan ennast sellega, et kui ma aegajalt midagigi teen, siis päris rooste ei lähe. Sügisel üritasin olla tubli ja läksin kunstniku käe all joonistamist õppima. Kahjuks jäi see periood lühikeseks, sest jõulumüügiks ettevalmistamine võttis kogu aja. Kuid valmis jõudsin siiski teha ühe akrüülmaali muusika teemal.

Kindlasti tahan veel minna, sest kodus ei saa aega näpistada lihtsalt joonistamise peale. Pealegi ei suuda ma enda vigu lugeda ja neid parandada. 

Pliiatsijoonistust on nüüd väheke töödeldud, originaalis on see ikka mustvalge.