Klaasikursuse teises osas valmistasime klaasist nööbikesi. Neist valmistatakse enamasti ehteid.
Nende kokku timmimine oli omaette teadus. Kõik üritasid huvitavaid mustreid luua, kuid mõnikord oli vaev asjata. Just seetõttu, et puudus teadmine kuidas erinevad klaasikihid sulavad ja teineteist "ära söövad".
Kui alguses tundus, et küll ma hiljem oma suurepärase kunsti ära tunnen, siis kindlasti nii see polnud - peale ahjuskäimist sulasid kihid kokku ja esialgsest tulemusest ei pruukinud midagi järele jääda. Tänu sellele, et juhendaja pildistas kõik toorikud üle, sai hiljem paber käes klaasnööbi laua juures seistes ükshaaval oma tööd välja nokkida.
Sulatatud klaas on imeline, selline mõnus libe ja läikiv. Selleks, et mõista klaasimaailma, peab selle materjaliga kõvasti rohkem töötama, et ära tabada selle veiderdused ahjus sulamisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar