Kuna minu blogi loevad kunsti- ja käsitööinimesed, siis soovin teile selleks aastaks inspiratsiooni, julgust võtta ette huvitavaid ning uusi projekte, ka suuri, sest pärast, kui töö ükskord valmis saab, on rõõm ka sedavõrd suurem, tohutult loovust ja kõikekõike, mis muudab meele heaks ja mõtted helgemaks.
Ise võtsin ennast aasta lõpus käsile ja hakkasin maalima ühte maali, mis oli mõneks ajaks kõravale tõstetud. Eks ta alguses väheke kiiva kiskus, sest mõte oli peas olemas, mis pildile peab tulema, aga sain kogu aeg aru, et midagi on vale. Ja eks ta nii ole, et kui raskused kipuvad ette tulema, siis on asjale kerge käega lüüa.
No midagi polnud teha, tuli uuesti maha istuda ja uued perspektiivid joonistada. Olemasoleva maalisin peagi kõik üle. Ehk - kui nässu läheb, siis ära hakka parandama, vaid maali üle. Kudumisega on ju sama - haruta üles, mis sest, et hinges on valus. Uus töö tuleb vähemalt korralik.
Tõuke nii suurt maali maalima hakata sain puhtjuhuslikult. Rakvere ühes kirbukast leidsin juba eelmisel kevadel väga uhke pildiraami. Tegemist oli sellise ehtsa raamiga, mis kipsiga krunditud ja millel kipsist tammelehed nurkades. Lõuend oli julmalt noaga raamist välja lõigatud. Kõik see meenutas väheke olukorda, et raam on pärit kusagilt mõisast, millest kallihinnaline maal ära varastatud.
Raami vedasin hellalt koju ja rõõmustasin siiralt, sest sellise raha eest saab poest ainult tõelist hiina-saasta. Kuldsele raamile tegin seebipesu, sest see oli nii kohutavalt must (tõestus veelkord, et tegemist vana raamiga) ja lõpetuseks värskendasin kuldse värviga üle.
Aasta esimesel päeval raamisin pildi ära (ei jõudnudki eelmisel aastal valmis) ja riputasin seinale. Tehtud!
Suur tänu heade soovide eest!
VastaKustutaIlusat ja tegiderohket aastat Sulle endalegi!