Tegelikult sai kõik alguse sellest, et mees ostis kirparist mulle pildiraami. Väga ilusa pildiraami, mille sees ilutses väga ilus ristpistes tikand mingist paradiisiaiast koos kakaduudega.
Suure vaevaga sai selle pildi raami seest kätte, sest raamitud oli pilti ilmselt kusagil raamimistöökojas. Sellest andis aimu väga põhjalik töö pildi venitamisel raamile.
Üldiselt, kui pilt oli eraldatud raamist, hakkas mul isegi kahju sellist imelist tööd lihtsalt minema visata. Nii tekkis idee tikandile õmmelda kangast raam ümber ja teha sedasi diivanipadi. Tuuseldades kangahunnikutes, et leida sobivat riiet, leidsin veel ühe tikkimistöö, mis koloraažilt oli sarnane paradiisiaiale. Tegemist armsa ema tehtud tikandiga. See oli vist ka padjakatteks aga kunagi ammu peale pesu ma harutasin taguse ära.
Nüüd õmblesin kaks sarnast patja, mis lähevad koridori tugitoolidesse. Kuna vanem koer armastab vägagi padjakuhila otsas magada (salaja muidugi), siis nägin seekord rohkem vaeva nende nööpide õmblemisega. Et saaks ikka sups ümbert ja pessu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar