Kole betoonpott mosaiigiga nägusaks

Suveaeg on ikka ilus, kes rabab aias, kes lebotab niisama. Mina üritan mõlemat - veidike rabamist ja siis rohkelt lebotamist oma aias. Mõnus! Puhkus on küll selleks korraks läbi, kuid mis sellest. Kohe läheb hästi soojaks ja siis saab jälle pikalt õues toimetada ning terrassil istuda. Ja silmadega mõõta oma kaunikesi, mida kevadel hoole ja armsaga maha sai istutatud.

Majahoovi jäi eelmistest omanikest maha üks inetu betoonist lillepott, mida nõukaajal võis väga palju linnapildis näha. Tegelikult näeb selliseid monstrumeid ka praegu mõnes vähearenenud kohas. Sellest, et need veel alles on, võib järeldada, et tegemist on tugeva materjaliga, mis kestab aastaid.

Vaatasin mitu kevadet seda koledust, kuid polnud ideid ja aega seda korda teha. Seda enam, et see hakkas silma suve hakul, kui taimed ümberringi väiksed.

Selle suve algul tuli lõpuks tahtmine see korda teha ja nii kleepisin mosaiigimustri peale. Kuna tegemist on betooniga, siis pole kartust, et talv teeb mosaiigile liiga. See on mul järgi proovitud ja mosaiik on väga ilmastikukindel.

Nüüd, kuu aega hiljem, paistab pott napilt lopsakate lillede vahelt välja.