Mittetraditsiooniline kaltsuvaip

Vaip peab olema pehme kui lumi. Kui toimetad köögis, siis tunneksid, et nii mõnus on jalge all.

Kangakudumise kolmandas õpitoas tuli valmis kududa vaip, kus tuli rakendada üheaegselt nii labast kui toimset kude. Seda nimetatakse tuletatud kangaks, sest muudetakse niietust, tallamist, siduseid või kogu rakendust. Sel teel tuletades uusi kirju. Meile oli juhendaja valmis pannud roosimustri, mille kudumine tundus küll alguses nagu terve teadus, sest ajakulu oli tohutu. Kuigi lõpuks sain asjale pihta, vajab sellise mustri kudumine pidevalt tähelepanu ja süvenemist.

Miks siis mittetraditsiooniline vaip? Seetõttu, et otsustasin vahele kududa kunstkarusnahast ribakesed. Kuna tegemist on mustri tõttu paksema vaibaga, siis sellised karvatuustid sobisid sinna vahele väga mõnusasti. Ja ka jalge all on see vaip väga mõnus ja soe:)

Keraamikamaali erinevad võimalused

Keraamikavärvid on hea alternatiiv portselanivärvidele, esiteks on need lihtsalt käsitletavad, teiseks ei vaja lõppviimistlemine ahjus põletamise näol mingit kunsti.

Lisaks on keraamikamaalil nii palju erinevaid tehnikaid:
- maalimine
- tupsutamine
- kraapimine
- šabloonide kasutamine jne

Kõikide nende tehnikate abil ja isegi nende kombineerimisel saab kaunistada esemeid, mis sobivad just koju või on paslikud kinkimiseks.

Et võtsin see sügis ennast kätte ja asusin kunstiku käe all õppima, siis esimese tööna tuligi kätt harjutada keraamika maalimisel kasutades hiina tuššimaali tehnikat. Hiina tušššimaali puhul on vaja teha väga vähe pintslitõmbeid, et kujutada teema olemust ning tabada selle rütmi ning graatsiat. Suurim viga, mida selle tehnika puhul kiputakse tegema on, et joonistus kaetakse liiga paksu värviga ja alus ei kuma läbi.

Vilditud pallikesed

Kampsuni hooaeg on täies hoos, see on just vägagi sobilik aeg, mil kanda villast tehtud ehteid.

Üks võimalus on valmistada märgvilditud mummukesi, mida hiljem kaunistada pärlite, litrite või tikanditega.

Väga hea õpetuse, kuidas neid valmistada leidsin Felt Makers´i leheküljelt:
http://www.feltmakers.com/feltmaking-techniques

Kreekapärased ehted

Ilusa ja omapärase ehte saab valmistada ka siis, kui pärlite asemel kasutada traadist valmistatud motiive. Neid saab painutada erineva jämeduse või värvusega traadist, mida on poodides laias valikus saadaval.

Lihtsat neljakandilist motiivi, kus traati painutatakse tagasi täisnurga all ja mille tulemusel tekib geomeetriline kujund, on kasutusel just kreeka kultuuris. Seda motiivi nimetatakse Greek Key-ks ja see on laialdaselt kasutusel kõikjal.

Hüva nõu jagab traadtehete valmistamisel 2011.aastal ilmunud Linda Jonesi raamat "Traadist ja helmestest ehted". Tegemist on ühe parima raamatuga, mis meie raamatulettidelt leida võib.

Raamatuga võid tutvuda internetis:

http://traadist-ja-helmestest-ehted.wf.ee/

Lihtne kampsik

Tuleb välja, et eile oli käsitöölistele pühendatud päev, nii ma lugesin ühe vene naise käsitööblogist. Kui see on nii, siis on küll kahju, et sellest päevast eriti ei räägita ja ei rõhutata seda, kuigi üha rohkem pannakse tänapäeval rõhku asjade isetegemisele ja taaskasutamisele...

Eile läksin üle mitmete kuude taas raamatukokku ja all korrusel oli juba välja reklaamitud, et erialakirjanduse osakonnas on suur käsitööraamatute väljapanek. Tõepoolest, külastajatele oli valmis pandud kõige uuemaid ja kaunemaid käsitöö- ning meisterdamisraamatuid. Lisaks veel virnade viisi ilusaid käsitööajakiri. Kõik ikka selleks, et raamatuid lapates tekiks inimesel kihk asju järgi teha.

Mina vaatasin kudumisraamatuid, eelkõige paelusid need raamatud, kus olid ilusad ja kvaliteetsed fotod valmis töödest. Väga palju on sarnaseid raamatuid a la kudumismustrid või koekirjad, kuid üllatuseks leidsin kahe erineva autori poolt koostatud raamatu, kus fotod olid mõlemal ühed ja samad. Ütleks lausa, et see on haltuura tegemine! :)

 

Minu vana hea kudumispiibel on nõuka ajast Leili Reimanni "Kruzevnõje uzorõ" (Pitsilised koekirjad). Kuidas see vene keelne versioon on minu kätte omal ajal sattunud, ei tea. Võib-olla on keegi kunagi perest selle raamatupoest ostnud, ega tollal siis käsitööraamatute vahel saanud valida, tuli krabada, mida oli ja ka vene keel polnud takistuseks.

Vahel kui alustan uut kampsunit, siis muudkui lappan ajakirju ja otsin ideid, kuid sageli saan just häid kudumismustreid eelpool nimetatud raamatust.

Muster raamatust, lõige ja muud krutskid kampsuni juurde ikka peast!

Kangakudumise rõõm vol 2

Olen jätkuvalt seisukohal, et kangastelgede ülespanemine on lisaks rahvariide vöö põimimisele üks raskemaid asju käsitöös.

Kangakudumise kursusel Mäehansu talus jäi ülesandeks üles panna lõimed, millega saab teha toimset kudet. Toimset kangast iseloomustavad diagonaaljooned, mis võivad moodustada sakke ja laineid. Kootakse 4-9, kuid ka rohkema niiekepiga (tallaga).

Kaks päeva kulus lõime kääritamisele ja telgede ülespanekule. Seejärel sai alles kuduma hakata. Kõik pidid juhise järgi omale vähemalt poolemeetrise linase liniku kuduma. Minu kudumise aeg oli ühel tööpäeva lõpul ja õnnetuseks polnud juhendaja Marget kohal. Nii ajasin esialgu paberilt järge ja kui juba libedalt hakkas minema, õnnestus mul tallamisel viga teha ning liniku viimane ots läks mul tänu veale päris visalt. Lõppkokkuvõttes läks siiski hästi, sest olen varem kudunud ning nii õnnestus mul parajalt susserdada, et seda viga märkas hiljem ainult juhendaja ise.

 

Lõimed on juba niietatud, kammi peal mõõdetakse liniku laiust.

 

Sulase abil tõmmatakse iga lõim läbi kammi, kus on mõõt peal.

 

Kui lõimed on ette ära seotud, ronitakse telgede alla, sest algab siduste tegemine.

 

Kui kõik on valmis, siis tuleb teha proovikudumine, sest siis on kohe näha kas lõimede pealepanekul on viga tehtud.

 

 

Kudumine on puhas rõõm.

Flat spiral stitch

Miks mitte ise teha imekaunis käevõru? Tegemist on pärlipõiminguga, mida soovitatakse just algajatele, kuid tulemus jääb tänu ilusatele pärlitele üsnagi luksuslik. Pole siis ime, et interentipoodides küsitakse selliste käevõrude eest isegi 35 dollarit.

Oma teadmised andsin lahkelt edasi naiskadele, kellega koos aega veetsime.

Inspiratsiooni tammetõrust

Polümeersavi on imeline aine, mille abil saab ükskõik mida jäljendada või valmistada lausa uusi asju.

Inspiratsiooni teha omanäoline ehe andis seekord õele mitte mõni lill ega taim vaid hoopiski tammetõru. Kuna tõru kaotab kuivades oma kauni välimuse, siis mõtleski õde välja millega seda asendada. Suurepäraselt sobis selleks Fimo.

Tõrukübarad jäid looduslikud, kuid said kuldse kattevärvi. Lisaks tuli igasse kübarasse ka naaskliga auk lükata.

Peale seda kui tõruviljad vastavalt kübarale voolitud, tuli enne ahju pistimist ka neisse ehtenõelaga ava torgata. Seejärel aitas tugev liim kogu vilja taas kokku kleepida.

Viimaseks tööks oli viimistlemine ja keti külge ühendamine. Selleks tuli vastavalt randmeümbermõõdule valida kett, mille külge tuli kinnitada tõrud.

Arvan, et tegemist on väga omanäolise ehtega, olgu see siis käevõru, kõrvarõngad või ripats. Vastavalt värvisoovile ja garderoobile saab neid sügisõhtul vaikselt voolida.

Vilditud ja tikitud mantel

Lapsed on nüüd puhanud ja ka mina, sest võtsin nendega koos aja maha.

Ilmataat keeras möödunud nädalal vingerpussi, mis andis võimaluse tubasteks toimetusteks ning ei pidanud end vaevama aiatöödega. Kuid et vaba nädal ei läheks pelgalt lihtsalt vedelemise või koristamise nahka, siis oli see paras aeg asuda mantli kallale.

Mantli suuremad motiivid viltisin, mida kaunistasin tikandite ja pärlitega.

Kastanitest kardin

Kastanimunad on nii kaunid ja läikivad, et igal sügisel sähvatab mõte neist midagi teha. Tegelikult tahtsin see sügis uksele uut uksevanikut valmistada ja võtsin selleks ka juba nädalaid hoogu. Kastanimunad vaatasin eelnevalt ühe jalutuskäigu aeg valmis Kastani puiesteelt, kus ühe puu alune oli veel jäänud riisumata ning kellelgi polnud huvi neid enam korjata.

Tookord noppisime kõik munad ära, mis puu all oli ja kokku saime pea pool kotti. See oli ikka väga suur kogus, mis andiski mõtet midagi enamat teha kui uksevanik.

Kui mees millalgi köögis puudehoidiku korda tegi, siis ütles ta kohe, et võiks selle kuidagi "ägedaks" teha. Nüüd mõni aeg hiljem mõtlesingi, et kastanitest kardinad sobiksid ideaalselt vahesid täitma.

Egas midagi, paar õhtut sai möödaminnes puuritud auke ja traadist ühenduslülisid väänatud ning valmis ta saigi.

Järgi jäi veel paras ports kastaneid, millest laps saab midagi meisterdada või jäävad need tallele, et jõulude aeg käbidest ja kastanimunadest lauakuusk meisterdada.