Kiireks kokkusaamiseks on hea teha mingi lahe ettepanek. Siis alles pigistatakse oma tegemiste kõrvalt aega. Muidu pere, lapsed, kodused tööd jne, ringiratast, ikka ja jälle... ei saa, sest on vaja jõuda seda ja toda teha. Nüüd aga hops, tore üritus, positiivne seltskond ja minek.
Sille kutsus lahkel loal enda juurde. Kuna teda saab seostada eelkõige kuldsete käte ja überhea toiduvalmistamisega, siis hakkasid esialgu mõtted keerlema kokkamise peale. Kuid siis tuletas Sille meelde, et me pole ühekoos, no umbes sada aastat, meisterdanud. Kõik pidavat ümberringi meisterdama, aga me pole oma pundiga midagi ette võtnud.
Kuna aega nappis ettevalmistusteks, siis tuli mõelda mingile heale klassikalisele meisterdamisviisile, mis oleks lihtne ja rõõmustaks kõiki - dekupaaž.
Ateljeest haarasin kaasa vajaliku koguse puidust salvrätikukarpe. Need on tegelikult õhukesest vineerist, mille põhjas on sahtlike. Sealtkaudu saab poest ostetud ühekordsed salvrätikud, mis on sageli maitsetutes pappkarpides, peitu pista.
Tegemist on toorikutega, mida saab kaunistada kõikvõimalikul viisil. Kuid kindlapeale minek, ehk 100% ilugarantiid, on salvrätikust piltidega kaunistamine.
Võtsime kogu tegevust kui lõõgastusprotsessi, kus igaüks nohises omaette, lõigates ja kleepides oma motiive.
Ja nagu öeldud, tulid kõik vägaväga ilusad karbid ja just sellised, mis sobivad koju või mujale, kus vaja tööd teha. Nüüd võib mõnuga salvakaid võtta ja nina kuivatada!
