Kui ise oled modelliks

... enese teadmata ja sulle kingitakse maal, mille peal oled sina ise.

See aasta sünnipäev algas ikka tõelise üllatuskingiga, sest Maila, ületades ajapuudust, viitsimist ja muid talkistusi, tegi mulle kingiks pastellmaali. Ma soovisin küll uut maali, kuid ma ei julgenud sellest isegi unistada, et see sünnipäeval üle antakse. Eelmine portreemaal sai tehtud juba üle 10 aasta tagasi. Tänud Mailale, et oskas mind meeldivalt rabada.

 

Nii tore, et ikka oma käega kingitusi tehakse ega kohkuta sellepärast, et see tehakse inimesele, kes maalida oskab. Alati on tore sellist üllatust saada. Endine toanaaber Ave nägi mind sellisena.

Õelaps Erika broneeris juba aegsasti ateljees seinanurga, sest tahtis kinkida maalikomplekti, mis iseloomustab mind. Kudujana.

Olen oma lapsele kõige lähemaks ja armsaks modelliks. Tore kui ta pingutab samuti tähtpäevade puhul ja tahab portreed teha. Nagu mina muutun ajas, nii muutub ka  mina lapse piltidel.

 

 

Südamega asjad

Sõbrapäeval arvan, et tuleb ikka meeles pidada inimesi, kes sulle on tähtsad ja kallid. Üks ilus sõna, et hoolid ja pead oluliseks, et nad olemas on, ei nõua suurt pingutust.

Minu kõige kallimad on minu kõige lähedasem perering! Armastan teid vägaväga!

Sel päeval olen ikka tahtnud väikese üllatuskingi oma lähedastele teha ja nii rändab tavaliselt kingikotti head maiust (mida rohkem, seda parem) ja lisaks veel midagi, mis on oma kätega tehtud. Vahel ei õnnestu ka see oma käega kingituse tegemine, kuid ilus õnnitluskaart päästab hädast.

Külakostiks sobib kõige paremini üks küpsetis, sest oma tehtud kraam töötab alati hästi ja maitseb ka alati hästi.

Maailma lihtsamad keraamikataldrikud

Eile tuli jutuks kuidas kõige lihtsamini ühte lahedat keraamilist kohvikannu teha. Sealt lippaski mu mõte sellele, et kunagi tegi õde kiirkoolituse kuidas teha ümaraid vorme (vaata siit)

 Kuna tookord jäi savi järgi, siis teadagi mida alati savikäntsakast tehakse - vaagnaid.

Suvisel ajal oli rabareberileht ka omast aiast võtta, mida oli mõnus savisse suruda. Teine lihtne ja hästi töötav mustrivalmistaja oli vanad pitslinikud.

Toredad vaagnad tulid. Kahjuks ma isegi ei mäleta kellele ma oma punase vaagna ära kinkisin. Sinised on tehtud Sveta kuldsete käte poolt.

 

Ise peab ka ennast koolitama: Mailis Kämbre juures

Paberitöö hullud teavad, kes on Mailis Kämbre. Googeldades netist, leiab tema töid. Imelisi töid. Lisaks kirjutas värske Maakodu temast pikema persooniloo.

Kuna nüüd olen mõnda aega erinevate paberite ja papidega kodus sahistanud ning proovinud ka midagi ilusat teha, siis tekkis mõte vaadata üle, kuidas töötab paberikunstnik, kes igapäevaselt sellega leiba teenib.

Ühel nädalavahetusel sättisin mõlemad vabad päevad omal kursusepäevadeks. Pühapäev oli fotoalbumi köitmine. Põhimõte oli sama nagu Belgia pistes märkmike tegemisel. Mulle pakkus huvi vahelehtede tegemine, sest ma ei osanud kalkalehtedega midagi õigesti peale hakata.

Kõik oligi tore nagu ikka paberitöö kursustel. Leidsin omale uue tuttava, kes andis sõrme, kuid läks terve käsi.... paberikuradile. Nii juhtub pea igal kursusel, et kellelgi tekib suurem huvi paberitöö vastu.

Aitäh Mailisele!

Kaunistatud kevadkindad

Imelik sünnipäev oli mul. Tegin tohutult süüa, sest meie kambale meeldib süüa. Tegelikkuses oli nii, et kellelgi polnud aega kõhtu täita, sest oli vaja õmmelda.

Seekordne sünnipäev oli sajaprotsendiline padjaklubi. Kõik sai alguse sellest, et kunagi hästi külmal ajal oli Veronikal autos ainult üks sõrmik, aga rool oli tohutult külm. Nii laenasin talle oma kaunistatud sõrmikud, mida ta hakkas hiljem endale kauplema. Ei raatsinud ära anda, sest need olid tutikad ja tahtsin ise neid kanda. Kuna sõrmikuid on tõeliselt lihtne kaunistada, siis pakkusingi, et tehku omale need ise.

Nii saigi kamp rõõmuga kokku, et tähistada sünnipäeva ja möödaminnes ka ühed sõrmikud kaunistada. Kuigi pidutsemiseks eriti aega polnud, marssisid see-eest kõik koju, kotis uhked kevadkindad! :)

Terve hunnik käsitöökaarte

Paberitöö on mind endasse neelanud.

Käisin ükskord külas ühel tuttaval, kes õpib online teel scrapbookingut. Tema magamistuba oli nagu ladu - igasugu asju täis. Oli omale siit ja seal paberitöö asju kokku kahmanud, sest alati on millestki puudus.

Sain vist ta juures nakkuse, heas mõttes. Nüüd istun ise samuti paberikuhjade otsas ja muudkui kleebin. See pakub tohutut naudingut ja fantaasiast puudu ei jää.

Tegin ühe väikse portsu käsitöökaarte, mis rändavad pisikesse poodi müüki.

 

Imelised märkmikud vol 1

Rattakirja töötoas on nüüd hoog sees. Esimene grupp sai kokku 17. jaanuaril. Kuna tulemas on mitmeid toidukoolitusi, siis kuhu ikka neid hüva retsepte kirjutada kui mitte isetehtud Belgia köites retseptiraamatusse.

Kulinate pildistamine

Ehteid pole sada aastat teinud, sest see tuhin on siis selleks korraks möödas. Aga pärleid on muidugi suuremas koguses varutud, seega kui isu peale tuleb, saab midagi kokku väänata küll.

Kallile tädile, lihtsale maanaisele, tegin tagasihoidlikes värvitoonides ehtekomplekti. Kuna töö osutus nii mõnusaks, siis ostsin endale ka suuremaid pärlimummusid, millest kaelakee ja käevõru tegin.

Omaette ettevõtmine on nagu alati käsitööasjade pildistamine. Kui ikka vajalikke foto stuudiotarvikuid pole, siis talvel on toas pildistamine juba eos luhtunud. Värvid tuhmid ja valgust vähe. Tuleb oodata nädalavahetust, et saaks õues pildistada, siis paraku aga võib kogu ürituse nässu keerata lumesadu.

Mina katsetasin pildistamist nii lambi- kui ka õuevalguse käes, kus abivahendiks oli peegel. Minu meelest on läbipaistvate pärlite sillerdus nii ilus.