Vilditud ja tikitud mantel

Lapsed on nüüd puhanud ja ka mina, sest võtsin nendega koos aja maha.

Ilmataat keeras möödunud nädalal vingerpussi, mis andis võimaluse tubasteks toimetusteks ning ei pidanud end vaevama aiatöödega. Kuid et vaba nädal ei läheks pelgalt lihtsalt vedelemise või koristamise nahka, siis oli see paras aeg asuda mantli kallale.

Mantli suuremad motiivid viltisin, mida kaunistasin tikandite ja pärlitega.

Kastanitest kardin

Kastanimunad on nii kaunid ja läikivad, et igal sügisel sähvatab mõte neist midagi teha. Tegelikult tahtsin see sügis uksele uut uksevanikut valmistada ja võtsin selleks ka juba nädalaid hoogu. Kastanimunad vaatasin eelnevalt ühe jalutuskäigu aeg valmis Kastani puiesteelt, kus ühe puu alune oli veel jäänud riisumata ning kellelgi polnud huvi neid enam korjata.

Tookord noppisime kõik munad ära, mis puu all oli ja kokku saime pea pool kotti. See oli ikka väga suur kogus, mis andiski mõtet midagi enamat teha kui uksevanik.

Kui mees millalgi köögis puudehoidiku korda tegi, siis ütles ta kohe, et võiks selle kuidagi "ägedaks" teha. Nüüd mõni aeg hiljem mõtlesingi, et kastanitest kardinad sobiksid ideaalselt vahesid täitma.

Egas midagi, paar õhtut sai möödaminnes puuritud auke ja traadist ühenduslülisid väänatud ning valmis ta saigi.

Järgi jäi veel paras ports kastaneid, millest laps saab midagi meisterdada või jäävad need tallele, et jõulude aeg käbidest ja kastanimunadest lauakuusk meisterdada.

Helmespõiming: pidulik ehe

Infot 26.oktoobril töötoas osalejatele.

Vaja läheb:

- 17-20 suuremat pärli
- kaks korda rohkem poole väiksemaid pärle
- seemnepärleid
- kinnitit koos vastasega
- tamiili või kapronniiti
- peenikest nõela

Kangakudumise rõõm

Eestlast nimetatakse maarahvaks, mis tähendab, et vanasti oli meil oma usk ja oma kultuur. Eesti kultuuriruumis seostub käsitöö ikka pigem koduse töö ja tekstiiliga - kangakudumine ja kõik selle eeltööd, rõivaste valmistamine ning nende hooldamine jäi naiste hooleks; naha-, puu- ja metallitööd aga meeste ülesandeks. Ka tööde järjekord olenes aastaajast, töö tulemus olid aga suuresti seotud tööriistade muutumisega.

Praegugi elab veel palju vanainimesi, kes mäletavad oma lapsepõlvekodus tehtavat käsitööd ning kannavad neid traditsioone edasi. Tundsin huvi, kuidas toimus kangakudumine minu vanemate kodus kauges Siberis. Nii emal kui isal on eredalt meeles, et kodus oli üles seatud hirmusuured teljed, mille taga mamma kudus. Kudumisprotsessi kui sellist nad ei mäleta, kuid seevastu olid meeles teljed, mis oli rohmakad ja valmistatud jämedast palgist. Ema mäletas pigem seda kuidas linast riiet hiljem töödeldi, et see muutuks pehmeks ja valgemaks. Üheks viisiks oli puutuhas leotamine.

Et mul on juba aastakümneid olnud huvi käsitöö vastu, siis üritan ennast täiendada ka erinevatel sellealastel koolitustel. Tekstiilikunsti puhul ei saa üle ega ümber kangakudumisest, sest see on selle alus. Sügisel tekkis suurepärane võimalus Haljala vallas Mäehansu talus taas telgede taha istuda. Kolmeosalise koolituse käigus õpetab perenaine Marge kangakudumist alates labasest kaltsuvaibast kuni peenvillase sallini.

Esimene osa käsitleski labase kaltsuvaiba kudumist, mille käigus tuli lõim üles käärida ning telgedele panna. Kõik pidid „käe soojaks“ tegema kududes endale jupikese vaipa. Oma panuse sai anda ka Haljala Kultuuriseltsi käsitöövaipa, mida kooti kamba peale kokku 4 meetrit.

Mina ei saanud esimeses osas osaleda, seega pidin oma töö järgi kuduma. Abiks oli mulle perekass ja tema väike armas kiisu.

Pärlitest põimitud kee korallile

Kõik algas sellest, et õde kinkis mulle kunagi koralli, mis on mõeldud kaelas kandmiseks. Et tegemist on massiivse koralliga, siis üks oli kindel - see vajab toekat kaelakeed.

Peas keerlesid mitmed ideed kaelakee valmistamiseks, kuid ükski polnud siiski õige.

Ükspäev hakkasin otsima hoopiski helmeussi valmistamise tehnoloogiat, kui leidsin youtubist Auntie´s Beadsi lehelt imelihtsa pärlite põimimise viisi.

Tänu sellele sain ilusa kee ja uue hobi - pärlite põimise.

Mosaiik ja padjaklubi

Merje, mu hea tuttav, sai maha väga suure tööga - ta tegi oma kööki tohutult suure seinamosaiigi. Algselt jättis ta mulje, et teeb väikse ribakese seina peale, kuid kui ta oma tööd esmakordselt Facebookis presenteeris, siis kutsus see paljudes tuttavates esile vaimustushüüded.

Kõik see töö oli väärt seda, et oma silmaga üle kaeda ja kindlasti väikese veiniga tähistada. Ikkagi meeletu töö on tehtud, kus nädala jooksul sai pingutatud ja kild-killu haaval mosaiik seinale kleebitud.

Et Merje on ka agar mütsikuduja, siis otsustasime peale ametliku osa tema õpetuste järgi omale soe peakate teha. Mütsimuster on pärit Knitty lehelt.

Muster on fantastiline ja nii hõlbus on seda kududa. Ühe õhtuga saab lastemüts valmis.

Sädelust sõrme

Kunagi tegin ise omale vahva sõrmuse, kuid see kadus ära. Oli tükk aega kadunud ja leppisin isegi sellega, kuigi oli väga kahju. Siis ostsin omale uue sõrmusetooriku, lootuses, et kui aega saan, siis teen uue.

Kuid siis leidsin sõrmuse üles. Ja kuskohast! Aiamaalt, kohas kus ikka põletame prahti ja oksi. Ka sõrmus oli kahjuks ära tahmunud ja kuuma käes koledaks läinud. Järelikult oli see mingil moel sattunud koos prahiga prügikorvi ja sealt edasi lõkkesse.

Selline lugu oli siis minu esimese sõrmusega. Nüüd tegin omale uue sõrmuse - kasutasin taas üksikuid pärleid, mis traadi otsa tipituna sai ümber sõrmusetooriku mässitud.

 Ka õetüdruk sai omale uue sõrmuse, kuid kuna ta on glämmi austaja, siis sõrmus tuli ka XL suuruses.

Sügispunane

 

Selle sügise värv on punane ja selle alatoonid - härjaveri, kirss, karmiin... Kes moodi järgivad, siis on märganud, et erksad värvid on sel hooajal leidnud koha nii rõivastel, jalatsitel kui aksessuaaridel. Auvärviks on tõstetud veinikarva punane.

Värvusõpetus väidab, et inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. Värvidel, helidel, lõhnadel ja maitsetel on meie meeltele umbes samasugune mõju nagu söögil seedeorganitele: nad on tunnetuslik toit, mida tarbib meie psüühika selleks, et infovahetust organismi ja keskkonna vahel töökorras hoida.

 

Ka Eesti rahvamütoloogia seostab punast elu, tervise, rõõmu ja uhkusega. Pidulikud seelikud on paljudes maakondades punased või punasetriibulised.

 

 

Lisaks:

- punane on energia ja aktiivsuse värv. 

- Punane õhutab tegudele, peegeldab elujõudu, soove ja kirgi, rõõmsat aktiivsust, võitlusvalmidust ja eneseusaldust.
- Punane väljendab erutuvust ja liikuvust, seepärast ka tuld, armastust, uhkust, verd, võimu, võitlust, kirge, vaenu ja hädaohtu.

- Punane võib siin tähendada kihku tunnete järele. Vanas Indias sümboliseeris punane kirge ja naiselikkust.

 

Selleks, et saada rõõmu punastest toonidest, aitab sageli ka ühest detailist - ehtekomplektist. Pärlivalik on lai.

Piisake punast, sortsuke soojust.

Kaduneljapäeval loo korda oma käsitööasjades

Käesolev neljapäev on kaduneljapäev, mis jääb sünoodilise kuu viimase veerandi neljandale päevale. Rahvakalendri kohaselt ongi neljapäev nädalapäevadest kõige olulisem.

Vanarahva uskumuse kohaselt sobib kaduneljapäev tõrjemaagilisteks toiminguteks. Arvati, et sel päeval sooritatud rituaalsed toimingud tagavad edu suurpuhastuses.

Rahvatarkus ütleb nii, et mida sa kaduneljapäeval teed, see kaotab väe ja võimu. Seega  uskumuse kohaselt on just kaduneljapäeval hea aeg toimetusteks, ülearuste asjade äraviskamiseks, sahvri ja keldri koristamiseks. See tähendab, et on suurepärane aeg kord luua oma käsitööasjades.

Ka mina võtsin möödunud kaduneljapäeval ette koristamise. Lõin korda erinevates karpides ja karbikestes, vaatasin üle õmblustarvikute varud. Ära ei raatsinud midagi visata, selle tulemusel kombineerisin erinevatest kangastest, pitsiribadest, nööpidest ja muudest asjadest terve hulk padjakatteid, mis värskendavad nüüd elutuba.

Koristamise tulemusel sain korraks korra majja, aga kas see ka püsima jääb, on küll iseküsimus.

 

 

Tasub vaadata:

Allfreesewing

Vanast lauast terrassilaud

Tegemist on mu õe projektiga ning kuna laud tuli ikka tõeliselt kena, siis tahan siinkohal oma blogilugejaid julgustada mosaiigiga tegelema. See on mõnus töö, mille tulemusel saab uusi asju luua või remontida.

Nagu ütles saates Galileo üks mees, kes ehitas prügimäelt korjatud asjadest maju (mis olid väga maitsekad), et iga inimene on loominguline ja ära visatud asjad ergutavad vaid fantaasiat.

Nii sai ka teise hinguse laud, mille plaat oli ammugi puruks läinud. Laua väärtust säilitas kaunis metalljalg. Uus lauaplaat aga oli ideaalne mosaiigi jaoks!

Julged värvid ja muster, mosaiigikillud kombineeritud keraamiliste detailidega - kõik see kokku andis väga ilusa ning rõõmsa terrassilaua.