Satsisalli kudumine

Satsisalli kudumine on lihtne. Aga kust otsast alustada?

1. Minul on poest välja valitud lõng, mis kaalub 50 grammi ja on 20 meetrit pikk.

2. Et lõng on lahtitõmmatuna suhteliselt kitsas, siis salli jaoks kulub kaks tokki.

3. Varraste jämedus on vastavalt lõngapakendile. Mina valisin neljased vardad.

4. Salli kudumist alustatakse sõlme tegemisega lõnga otsa. Töö lõpetades võib sõlme lahti harutada ja niidi-nõelaga teistmoodi kinnitus teha.

5. Satsisalli lõngasid on erineva laiusega. Sõltuvalt sellest tuleb ka vardale silmi luua. Laia lõnga korral tuleb 5 silma luua, kitsama lõnga puhul rohkem. Mina võtsin üles 9 silma.

6. Nüüd kui silmad on üles võetud, tuleb lõng laiali tõmmata ja alustada teise rea kudumist. Selleks tuleb esimene silm jätta kudumata.

7. Jättes lõngal umbes 2-3 cm vahe, tuleb lõnga servast võtta silm, mis tuleb läbi kududa. Hiljem tuleb iga silma vahele jätta 1,5-2 cm lõnga. Mida suuremad on silmuste vahed, seda "vedelam" töö jääb. Väikeste vahede korral jääb sall hästi tihe.

8. Kui kaks esimest rida on kootud, tuleb töö taas ringi keerata ja alustada uuesti: esimene silmus jätta kudumata, 8 silma läbi kududa.

9. Kudumine jätkubki nüüd ühes samas rütmis...

10. ...kuni sall saab valmis või tuleb teisest tokist lõnga juurde kuduma hakata.

11. Siis tuleb lõnga otsad korrektselt ära lõigata.

12. Uue toki lõnga ja lõppenud lõng panna kohakuti.

13. Alustada läbikudumist.

14. Vana ja uue toki lõngaga võiks läbi kududa kolm silma, siis jääb üleminek kindel.

15. Hea kui kudumisel saaks lõnga otsad kohe ära peita. Kui see on keeruline või ei õnnestu, siis võib hiljem tööd taas niidi-nõelaga kohendada.

16. Salli lõpetamine on tavaline - kaks silma kokku kududa.

17. Viimase rea kokkuvõtmisel ei tohi ära unustada 1,5-2 cm lõngavahed.

18. Üheksa silma on kokku võetud ja kudumine on lõppenud.

19. Lõpetada võib samamoodi nagu alustadagi - sõlm otsa või niidi-nõelaga kinni õmmelda.

20. Selline siis jäi..

Projekt: krakleetehnikas kohvilaud

Paar päeva tagasi lõpetasime koos härraga kohvilaua meisterdamise, mis läks Tallinna koju.

Umbes aasta tagasi pakkus üks mööblikaupluse omanik sümboolse tasu eest lauda müüa. Igati korras laud oli, ainult et puudu oli  klaas. Ilmselt purunes see ja uue ovaalse klaasi tellimine ei tasunud ära.

Nii ootas see laud oma päeva, mil ta korda tehakse. Mõtlesime tükk aega kuidas oleks kõige lihtsam seda korrastada. Üks variantidest oli mosaiigiga katmine, kuid... Mees vaatas, kuidas ma viimasel ajal mässasin kraklee ja salvrättidega ning pakkus välja, et prooviks seda tehnikat ka laua peal. Nii täitis ta ava ära ja kruntis valge värviga kohad, mis läks meisterdamise alla.

Ükskord ostsin Maximast ägedad oriendi stiilis salvrätikud (ühes postituses on näha nendega kaetud karp). Salvrätikud olid nii ägedad, et ei teadnud kohe, missugusi detaile võiks ära kasutada. Tuli sobitada.

Edasi tuli detailid "kuivalt" paika panna, et näha paigutust.

Samuti tuli ette valmistada decoupage paberist noodilehed. Ostetud said need Roccal Mare ühest kunstitarvikute poest. Suurest poognast välja lõigatuna nägid lehed väga igavad ja mul tekkis mõte servad ära põletada.

Minu meelest tuli tulemus hea. Kes sellise töö ette võtab, siis soovitan ettevaatlik olla - decoupage paber süttib väga kergesti ja ühe hetkega võib kogu töö põlema minna.



Järgmisena tuligi ette võtta liimimistöö - ükshaaval tuli kinnitada detailid. Selgus, et oleks pidanud siiski ühe detaili vahelt ära jätma. Kui alguses tundus, et muster jookseb ilusasti tihedalt, siis hiljem selgus, et salvrätidetailid ei tahtnud kuidagi enam ära mahtuda. Salvrätik kipub märjaks saades venima ja seetõttu suureneb algne kuju.

Kui raamistus paigas, siis tuli PVA liimiga noodilehed kinnitada. Paberid liimusid väga kenasti, praktiliselt ühtegi kortsu ei tekkinud.

Et salvrätitehnika tuleb hästi esile valgel pinnal, siis tuli ülejäänud valge osa nüüd tagasi tumedaks teha. Äärte värvitoon pidi sarnanema lauajalgade värviga.

Edasi jätkus töö krakleelakiga. Mees ostis ehituspoest ühe purgi, mis on kordades parem kui kunstipoest ostetud. See oli mõnus vedel ja hea oli pinda katta. Õpetusest ei pidanud kinni, vaid tegin nii nagu ükskord Merje - tõmbasin lakile kohe ristipidi värvi peale.

Fööniga tegin veel kiirkuivatamist ja töö läks üsna kiiresti.

Tunikese pärast oli lauaplaat valmis. Vaja oli veel varjutused teha.

Pisut tumedama värviga on varjutused vaja teha selleks, et krakleed ei saa otse piltide servadeni teha ja siis jäävad ebaühtlased valged kohad, mis ei ole kenad.

Järgmine töö oli kohvilaua alumise riiuli üle katmine krakleega.

 See töö oli lihtne, kuid teha tuli järk-järgult, mis võttis aega.

Et tulemus korrektne oleks, tuli lõpuks pruuni värviga kohendada lauaplaatide servasid. Siis algas lakkimine. Laud sai viis kihti tugevat parketilakki. Nüüd see peaks igasuguse kohvitamisele vastu pidama.

Kuigi ma pole eriline nootide armastaja ja muusika looja, proovisin siiski, kuidas laud sobiks elutuppa.

Sobis kah:) Kuid siiski vuras laud ükspäev Tallinnasse, kus ta leidis oma koha toas, kuhu ta algselt ka mõeldud oli.

 P.S. Kogu töö peale kulus kokku kolm tihedat päeva. Enamus ajast kulus ettevalmistamisele, kaunistamisele kulus üks päev.

Väikesed keraamikud ja vahva keraamika

Mul on hea meel, et Rakvere Loovuskeskuses saab keraamikat teha. Tunnis võib käia vastavalt võimalustele ehk nii kuidas aega on. Saviga mässamine on nii mõnus tegevus ja alati valmib midagi ilusat.

Septembris võtsin oma hobikeraamikust õe kaasa keraamikatundi. Tema loodud tehnikas kauss andis paljudele uusi ideid ja mõtteid. Nii valmiski mõne nädala jooksul sarnaseid esemeid, millele anti hiljem glasuuriga omanäolisus.

Et hetkel on väga populaarne leivaküpsetamine, siis valmib väikeste meistrite käte all vahvad leivavormid.

 Ja jääkidest, mida jääb vormidest järele, saab ilusaid küünlaaluseid teha.



Väiksem tüdruk oli mul ükskord kaasas ja tal oli tegevust tundideks. Valmis sai uhke alus, mida tegelikult saab kasutada nii seebi-....

...kui ka küünlaalusena.

Juhtub ka nii, et kõik tööd ei õnnestu. Tegin uhke seinakella oma tulevasse ateljeesse. Kahjuks läks nii, et töö jäi pinge alla ja põles ahjus katki.

Mis seal ikka. Näokujud jäid terveks, nüüd kasutan need mujal ära:) Ehk teen uhked lillepotid mosiigiga.

Kraklee: ehtekarp

Nonii. Kui käsi soe, siis tuleb ripakil asjad ruttu valmis teha.

Mõni aeg tagasi vaatasin poodides karbivalikut. Kas müügil on mingeidki karbikesi, mida kaunistada ja teha omapärane ehtelaegas. Kahjuks Rakveres ei leidu käsitööpoodides sellist kraami. Tagavaravariant, ja väga hea mõte, on uurida mida pakuvad teise ringi poed. Ja oh imet, ühes poes, lasteosakonnas oli äge karbike ja täiesti vastuvõetava hinnaga.

Ega midagi, pildike maha ja krunt peale.

Seejärel kinnitasin väljavalitud salvrätimotiivi kaane peale. Ääred tupsutasin värviga ära. 

Karbi servad värvisin lillaks ja katsin krakleelakiga. Peale kuivamist värvisin üle valge värviga, et tekiks kontrast.

Kui töö valmis, lakkisin veelkord kõik üle. Seejärel meisterdasin "käepidemed" külge.

Lisaks välimusele sai uue kuue ka sisemus, värvisin lillaks ja tegin pitsist voodri. Kahjuks sisemusest pilti pole.